ÜKSIKISIK VS ÜHISKONNA HUVID. KUMB ON TÄHTSAM?
PÕHI- JA INIMÕIGUSED ERI KULTUURIDES

Paneel 1: Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?
Paneel 2: Ajakirjandus – kas äärmuste kajastaja või seisukohtade võtja?
Paneel 3: Kas ÜROst on saanud inimõigusi rikkuvate riikide tööriist?

Puhas keskkond ja maakera tulevik, võimalus säilitada eraelu ja inimpsüühikale vajalik tagasitõmbumise võimalus on praktilised teemad, mis puudutavad kõiki.

2018. aastal arutleti paneelides väikeriike kui võrdseid partnereid, kas inimõigustel on tulevikku, kui palju võivad mõjutada algoritmid inimõigusi ja kas Venemaal on tulevikku.

Aastakonverents käsitles inim- õiguste vaatenurgast lähtudes mitmeid täna aktuaalseid teemasid: terrorism, tehnoloogia areng, julgeolek, väikeriigid globaliseeruvas maailmas, kultuur ja rahvusvaheline koostöö.

Konverentsil tulid jutuks Eesti avalik arvamus inimõigustest ja siinsete uusimmigrantide hinnang inimõiguste olukorrale, propaganda mõju kollektiivsetele inimõigustele ning migratsioonikriisi valguses räägiti sõna- ja väljendusvabadusest Euroopas.

Käsitlesime Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, keelelisi inimõigusi, samuti inimõiguste tagamisega seotud väljakutseid Ukrainas ja pagulaskriisi Euroopas.

Konverents käsitles rahvusvahelist õigust, põlisrahvaste õigusi, inimõiguste probleeme Venemaal ja privaatsusõigust kui inimõigust.

Analüüsime inimsusevastaseid kuritegusid, valitsusväliste organisatsioonide rolli, kuidas ühendada terrorismivastase võitluse meetmed inimõiguste kaitsega reaalses elus ning küberruumis.

Konverents seadis esiplaanile inimõigused ja julgeoleku ning inimõigused ja interneti.

Inimõiguste Instituut on Eesti esimene ja vanim sõltumatu organisatsioon (asutatud 1992), mis tegeleb süstemaatiliselt inimõigustega.