2020
Inimõiguste aastakonverents
Iga äärmuslikkus on harimatuse tundemärk

Sissejuhatus

Tänavu möödub sada aastat Eesti esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Tänavu tähistab ka ÜRO oma 75. sünnipäeva. Ning tänavu oleks Inimõiguste aastakonverents pidanud toimuma kümnendat korda. Need on väärikad tähtpäevad, mida tahaks väärikalt tähistada. Kuid traditsioonilises vormis me seda siiski teha ei saa. Koroonapandeemiast tingituna räägime inimõigusi puudutavatel põletavatel teemadel ning meenutame tähtpäevi veebi vahendusel. Nõnda saab ka iga huviline vaadata meie vestlusi endale sobival ajal. Arutelud on salvestatud ja varustatud subtiitritega. Küsimusi esitada ei saa, kuid videosid on võimalik kommenteerida ning palumegi seda kõigil lahkesti teha! Loomulikult on teemad mõjutatud tänavuse aasta erilisusest.

Ülle Madise, õiguskantsler

EELNEVAD AASTAD

2019
Väärtused ja huvid paralleelmaailmades

Puhas keskkond ja maakera tulevik, võimalus säilitada eraelu ja inimpsüühikale vajalik tagasitõmbumise võimalus on praktilised teemad, mis puudutavad kõiki.

Loe edasi
2018
Väärtuskonfliktid

2018. aastal arutleti paneelides väikeriike kui võrdseid partnereid, kas inimõigustel on tulevikku, kui palju võivad mõjutada algoritmid inimõigusi ja kas Venemaal on tulevikku.

Loe edasi
2017
Kas inimõigused on vabalanguses?

Aastakonverents käsitles inim- õiguste vaatenurgast lähtudes mitmeid täna aktuaalseid teemasid: terrorism, tehnoloogia areng, julgeolek, väikeriigid globaliseeruvas maailmas, kultuur ja rahvusvaheline koostöö.

Loe edasi
2016
Must-valged väärtused polariseeruvas maailmas

Konverentsil tulid jutuks Eesti avalik arvamus inimõigustest ja siinsete uusimmigrantide hinnang inimõiguste olukorrale, propaganda mõju kollektiivsetele inimõigustele ning migratsioonikriisi valguses räägiti sõna- ja väljendusvabadusest Euroopas.

Loe edasi
2015
Inimõigused muutuvas ajas

Käsitlesime Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, keelelisi inimõigusi, samuti inimõiguste tagamisega seotud väljakutseid Ukrainas ja pagulaskriisi Euroopas.

Loe edasi
2014
Väärikus inimõiguste kontekstis

Konverents käsitles rahvusvahelist õigust, põlisrahvaste õigusi, inimõiguste probleeme Venemaal ja privaatsusõigust kui inimõigust.

Loe edasi
2013
Inimõigused ja ühinemisvabadus

Analüüsime inimsusevastaseid kuritegusid, valitsusväliste organisatsioonide rolli, kuidas ühendada terrorismivastase võitluse meetmed inimõiguste kaitsega reaalses elus ning küberruumis.

Loe edasi
2012
Uued väljakutsed inimõigustes

Konverents seadis esiplaanile inimõigused ja julgeoleku ning inimõigused ja interneti.

Loe edasi
2011
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäevale pühendatud konverents

Inimõiguste Instituut on Eesti esimene ja vanim sõltumatu organisatsioon (asutatud 1992), mis tegeleb süstemaatiliselt inimõigustega.

Loe edasi

Äärmusluse tõus on rumaluse pealetung. Äärmuste kokkupõrgetes on põhilisteks kannatajateks tavainimesed, kes asjasse ei puutu. Mitte aga äärmuslased ise, kes jäävad kulissidetagusteks niiditõmbajateks

-Mart Nutt

Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?

Sõnad äärmuslus ja radikaalsus on tänapäeva poliitilises debatis väga levinud. Seejuures märgivad mõlemad sõnad tegelikult hoiakut kellegi või millegi suhtes. Esimene viitab serval või äärel olemisele. Teine tuleb aga ladinakeelsest sõnast radix, juur. Niisiis tähistab see hoiakut, mis püüdleb algpõhjuse, juureni, tungimist.
Selliselt on tegu vastandlike mõistetega. Ometi kiputakse neid samastama. Miks see nii on? Ja kas saab olla äärmuslik radikaal või radikaalselt äärmuslik? Ning kui ollakse äärmuslik või radikaalne, siis kelle või mille suhtes? Kui kõik on äärmuslased, siis kas mõõdukus on radikaalsus?

PS! SOBIVA KEELE SUBTIITRITE LISAMISEKS VAJUTAGE NUPULE “CC” YOUTUBE MEEDIAMÄNGIJA TÖÖRIISTARIBAL.

Prof Ph.D. Ülle Madise
Toomas Hendrik Ilves
Tarmo Jüristo

Ajakirjandus – kas äärmuste kajastaja või seisukohtade võtja?

21. sajandil seisab ajakirjandus mitme suure probleemi ees: nii on lõppemas paberväljaannete aeg, kuid uued digilahendused ei too kasumit, samuti võtab sotsiaalmeedia üle uudiste vahendaja rolli, kuid just ajakirjanduselt oodatakse professionaalsust. Seejuures ei tee tarbija vahet professionaalsusel ja endale meelepärasel, mistõttu ajakirjandus leiab end pidevalt olukorrast, kus mitte lihtsalt ei kajastata ühiskondlikku debatti, vaid endalegi ootamatult ollakse selle osaline. Kõik see paneb ajakirjanduse usaldusväärsuse pidevalt proovile.

Kuidas üldse kajastada toimuvat ajal, mil poliitiline kultuur on muutunud käremeelseks ja seisukohad vastandlikeks? Milline on ajakirjanduse roll äärmuste ajastul? Kas kajastada või võtta seisukohta? Kellele anda sõna ja miks? Kui ohtlik on enesetsensuur ja kust see algab?

PS! SOBIVA KEELE SUBTIITRITE LISAMISEKS VAJUTAGE NUPULE “CC” YOUTUBE MEEDIAMÄNGIJA TÖÖRIISTARIBAL.

Christophe Deloire
Barbara Oertel
James Kariuki
Raul Rebane
Indrek Treufeldt

Kas ÜROst on saanud inimõigusi rikkuvate riikide tööriist?

Eestist sai ÜRO julgeolekunõukogu ajutine liige tänavu, mil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tähistab oma 75. sünnipäeva. Väärikas eas ühenduse tegevusvaldkonda kuuluvad rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused, kuid eriti viimasel ajal on sagenenud kriitika organisatsiooni võimekuse ja metoodika osas. Nii on inimõiguste edendamine ja kaitse küll üks ÜRO eesmärkidest ja põhimõtetest, kuid järgmisest aastast kuuluvad ühenduse inimõiguste nõukokku ka Venemaa, Kuuba ja Hiina. Eriti viimane on torganud silma jõhkra inimõiguste ja põhivabaduste jalge alla tallamisega – seda nii Hongkongis kui uiguuride suhtes. Usaldust ei ärata ka organisatsiooni julgeolekunõukogu alalise liikme Venemaa avaldus, milles lubati „võidelda katsetega kasutada inimõiguste kaitset poliitilise surve avaldamise ja riikide siseasjadesse sekkumise vahendina”

Mida saab sellises olukorras teha ÜRO ise? Millise seisukoha peaksid võtma demokraatlikud riigid? Kas ÜROd tuleks reformida ning kui, siis kas ka siin ei peitu oht, et katsed maailmaorganisatsiooni muuta, võiksid teha sellest inimõigusi jalge alla tallavate riikide tööriista?

PS! SOBIVA KEELE SUBTIITRITE LISAMISEKS VAJUTAGE NUPULE “CC” YOUTUBE MEEDIAMÄNGIJA TÖÖRIISTARIBAL.

Urmas Reinsalu
Michael von Ungern-Sternberg
Carl Skau
Neeme Raud

Korraldaja jätab endale õiguse teha ajakavas ja esinejate osas muudatusi.

KONVERENTSIL ON ESINENUD

Madeleine K. Albright
Kersti Kaljulaid
Toomas Hendrik Ilves
Mustafa Dzhemilev
Nina Hruštšova
Prof Ph.D. Ülle Madise
Mihhail Hodorkovski
Peter C. Baker
Andy Carvin
Ph.D. Koldo Casla
Ashur Sargon Eskrya
Vsevolod Chaplin
Urve Eslas
Ph.D. Peter Fussey
Bibiana García
Vootele Hansen
Hille Hanso
Robert Ilatov
Siim Kallas
Josh Lyons
Rouba Mhaissen
Ph.D. Anna-Maria Osula
David Patrikarakos
Panu Pihkala
Ph.D. Eva  Piirimäe
Peeter Selg
Toomas Tiivel
Peter Veit
Ph.D. Santiago Zabala
Jens Ole Bach Hansen
Karolis Žibas
Sergei Badamshin
Prof Ph.D Alison Brysk
Giovanni Buttarelli
Jean-Yves Camus
Raivo Aeg
John Dalhuisen
Helen Eenmaa-Dimitrieva
Aleksei Gaskarov
Evelyn Kaldoja
Luukas Ilves
Prof. Leonhard Lapin
Prof Ph.D Ben Wagner
Raimonda Murmokaitė
Ph.D Mart Nutt
Eiki Nestor
Pasi Patokallio
Liisa Pakosta
Vesselin Popov
Nina Reiners
Galina Timtšenko
Olga Shorina
Paul Teesalu
Raivo Vare
Harri Tiido
Ph.D. Koldo Casla
Prof. Leonhard Lapin
Jüri Seilenthal
Panu Pihkala
Hannes Vallikivi
Kristina Miskowiak Beckvard
Julian Burger
Jonathan Cristol
David Griffiths
Jeff Jarvis
Ivo Juurvee
Katre Luhamaa
Jacob Mchangama
Daniel Mitov
Mojca Pajnik
Nele Parrest
Paul Przemyslaw Polanski
Heiko Pääbo
Chandra Roy-Henriksen
Matti Saarelainen
Ivar Tallo
David Vseviov
François Zimeray
Eva-Maria Asari
Maksim Gorjunov
Thella Johnson
Martin Bak Jørgensen
Linda Curika
Ivan Makarov
Tuomas Martikainen
Georgi Potšeptsov
Raul Rebane
Dominique Reynié
Thilo Sarrazin
Tõnis Stamberg
Jelizaveta Surnatševa
Tiit Tammaru
Laura Reed
Maria Baronova
Annabelle Chapman
Juri Butusov
Dmitri Dedov
Ina Druviete
Sergei Badamshin
Pavel Gontšarov
Daniel Ionita
Marina Kaljurand
Jan Knutsson
Žanna Nemtsova
Katja Koort
Andrei Lõssenko
Riina Kaljurand
Mart Rannut
András Sajó
Julia Laffranque
Maxim Tucker
Jüri Seilenthal
Josep Soler-Carbonell
Indrek Treufeldt
Refat Tšubarov
Anna Verschik
Aimar Ventsel
Tiit Matsulevitš
Simon Davies
Laura Reed
Pille Pruulmann-Vengerfeldt
Katrin Laas-Mikko
Marriët Schuurman
Katrin-Merike Nyman-Metcalf
Mary O’Hagan
Andres Parmas
Lauri Mälksoo
Dalee Sambo Dorough
Pavel Sulyanziga
Valentina Sovkina
Dmitrii Harakka-Zaitcev
Keit Pentus-Rosimannus
Oliver Loode
Galina Timtšenko
Maria Makejeva
Dmitri Muratov
Artemi Troitski
Urmas Reinsalu
Jüri Maloverjan
Erik Salumäe
Merilin Kiviorg
Philippe Jourdan
Mart Laanemäe
Vagn Joensen
Cuno Jakob Tarfusser
Tiina Intelmann
2013 Vuk Jeremić
Pavel Gontšarov
Kalev H. Leetaru
Vivian Loonela
Dr Quirine Eijkman
Mustafa Qadri
Richard Richard Barrett
Riina Kionka
Tatjana Lokšina
Mall Hellam
Ahmed Samih Farag
Vytis Jurkonis
Jeffrey England
Anna Sevortian
Hanno Pehvkur
Stephen J. Rapp
Gentian Zyberi
Katrin-Merike Nyman-Metcalf
Dunja Mijatovic
Thomas Zerdick
Malavika Jayaram
David Mothander
Frank Johansson
Douglas Davidson
Anja Mihr
Hannes Hanso
Konstantin Zamyatin
Evhen Tsybulenko
Veiko Spolitis