Inimõiguste Aastakonverents 2016

Must-valged väärtused polariseeruvas maailmas

Kuues inimõiguste aastakonverents keskendub kahele rahvusvaheliselt aktuaalsele teemale: migratsioonile fookusega sisserändel ning propagandale ja sõnavabadusele. 

Selle aasta konverentsil tulevad jutuks Eesti avalik arvamus inimõigustest ja siinsete uusimmigrantide hinnang inimõigustele ja nende kohanemisest Eestis. Räägime kollektiivsetest inimõigustest ja propagandast, mis on muutnud inimeste arusaamasid põhiõigustest.  Migratsioonikriisi valguses küsime, kes on ja kellel on õigus olla eurooplane? Uurime, kas aina vastuolulisemate ideoloogiatega Euroopas on inimõigused ikka veel universaalne väärtus.

Päev enne rahvusvahelist inimõiguste päeva korraldab Inimõiguste Instituut juba kuuendat korda traditsioonilist inimõiguste aastakonverentsi Tallinnas. Konverents võtab igal aastal fookusesse päevakajalised inimõigustega seotud teemad.

Selleaastase konverentsi peateema on inimõigused muutuvas maailmas, kus vaated maailmas toimuvale on muutunud liiga must-valgeks. Globaalsed ja regionaalsed kriisid on loonud uue olukorra, mille kontekstis omandavad inimõigused aina suurema tähtsuse. Paneelides arutletakse olulistel kohalikel ja rahvusvahelistel teemadel, keskendudes sellele, kuidas muutuvad ajad toovad kaasa ka muutusi inimõiguste rakendamisel.

Eesti inimõiguste aruanne ja uussisserändajate uuring 2016

Konverentsipäeva algul tutvustame uuringut, milles selgitati välja avalik arvamus inimõiguste olukorrast Eestis ning uuriti siinsete uussisserändajate kohanemist. Uurimused viis läbi Turu-uuringute AS.

Eestis elavate uusimmigrantide seas läbi viidud küsitluses uuriti nende kohanemist, huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tulevikuvisioone. Konverentsil saame ülevaate sellest, mida arvavad eestlased ning siin elavad välismaalased inimõiguste olukorrast riigis. Konverentsil esitletakse uuringu esmaseid tulemusi.

Uuringu tutvustusele järgneb ekspertide diskussioon, kus arutletakse uuringu tulemuste üle ning analüüsitakse nii uusimmigrantide olukorda kui ka nende kohanemisvõimalusi Eestis.

Sõnavabadus multikultuurses Euroopas

Päeva teises osas arutleme inimõiguste väärtuste üle Euroopas ja lähiriikides. Immigratsioonikriis on tõstatanud probleemkohti seoses inimõigustega ja pannud paljusid kahtlema Euroopa Liidu alusväärtustes, sealjuures tõstatanud probleeme sõna- ja väljendusvabaduse ümber. Kas jäävad püsima euroopalikud humanistlikud tõekspidamised või näeme peagi riike Inimõiguste- ja põhivabaduste kaitse konventsioonist lahkumas? Juba praegu on pead tõstnud ideoloogiad, mida arvasime olevat ajalooraamatutesse jäänud.

Tunneme huvi, kas ühtne ja efektiivselt toimiv Euroopa on üldse reaalne, kui Euroopas ja ümberkaudsetes riikides vastanduvad jõuliselt erinevad poliitilised jõud ning erisugused ideed ja kultuurid. Muutustega ühiskonnas on populism muutunud igapäevaseks osaks avalikust arvamusest, rahva toetust otsivad mitmed omavahel vastanduvad jõud.

Sõnavabaduse- ja immigratsioonikriis on toonud tagasi erinevused Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. On tekkinud vastasseisud poliitilise ja majandusliku eliidi ning “lihtrahva” vahel, kosmopoliitse multikultuursuse ja rahvusriikide idee vahel. Need panevad meid mõtlema, kas liberaalsed vaated kultuurilisele mitmekesisusele jäävad püsima või liigume oluliselt rangemate kultuurilise integratsiooni põhimõtete poole. Lähtudes inimõiguste universaalsusest ja arutledes euroopalike väärtuste üle, küsime: kes on ja kellel on õigus olla eurooplane? Uurime, kas oleme sattunud sõna- ja väljendusvabaduse kriisi, kui levivad erisugused äärmuslikud ideoloogiad.

Kollektiivsed inimõigused ja propaganda

Päeva kolmandas osas arutleme kollektiivsete inimõiguste üle ja neile mõjuva propaganda mõju üle. Oma olemuselt on inimõigused indiviidi õigused. Nende õiguste tagamiseks on aga vajalikud kollektiivsed kokkulepped ja seadused, mis aga võivad individuaalseid õigused teatud olukordades piirata. Kumb on ülimuslikum – indiviidi või kollektiivi õigus? Ühiskonnas, kus kollektiivne julgeolek on tagatud, saab kaitsta ka inimõiguseid, kuid kui palju võib indiviidi õiguseid selle kollektiivsuse tagamiseks piirata?

Tekkinud olukord ja vastamata jäänud küsimused on loonud võimaluse muudele huvigruppidele kasutada ära Lääne demokraatia nõrkust ja populistlikku mässu Euroopas ja Ühendriikides. Kreml vastandab end Euroopa projektile ja pakub selle asemel Vene maailma kontseptsiooni, kus inimõigused ja demokraatlikud väärtused ei ole riigi huvidest olulisemad. Pakutakse “traditsioonilisi väärtusi” ja “tugevat liidrit” vastukaaluks väidetavalt nõrkadele Lääne poliitikutele. Selline tegevus, mis külvab lahkhelisid ja kahtlusi Euroopa kodanikes, viib stabiilsuse vähenemiseni ja kodanikuühiskonna lagunemiseni ning õõnestab usaldust valitsuste vastu. Kuidas tulla toime propagandaga, mis aitab süvendada Euroopa väärtuste kriisi? Kas uues julgeolekuolukorras jäävad sama oluliseks ka inimõigused või tuleb need kollektiivse kaitse eesmärgil ümber mõtestada?

Igal aastal võtab konverentsist osa üle 350 aktivisti, diplomaadi, poliitiku, analüütiku ja eksperdi, kes on pärit Eestist ja mujalt maailmast sooviga lahendada olulisi päevakajalisi inimõigustega seostuvaid ülesandeid. Aastakonverentsist on saanud üks olulisemaid inimõiguste teemalisi sündmuseid Eestis.

Aastate jooksul on meie konverentsidel üles astunud Madeleine K. Albright, Marriët Schuurman, Toomas Hendrik Ilves, Mustafa Džemilev, Dalee Sambo Dorough, Nina Hruštšova, Stephen J. Rapp, Žanna Nemtsova, Péter Szijjártó, Jan Knutsson, Vagn Joensen, Cuno Jakob Tarfusser, Richard Barrett, Quirine Eijkman, Mustafa Qadri, Kalev H. Leetaru, Artjom Troitski, Gentian Zyberi, Dunja Mijatovic, Thomas Zerdick, Malavika Jayaram, David Mothander, Douglas Davidson, Anja Mihr, Christopher McCrudden, Galina Timtšenko, Maria Makejeva, Dmitri Muratov, Marina Kaljurand ja teised.

Aastakonverentsi patroon on Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Sissepääs ainult kutsetega.

Korraldaja jätab endale õiguse teha ajakavas ja esinejates muudatusi.