Esinejad
TERVITUSSÕNAVÕTUD
Riigikogu liige, konverentsi peakorraldaja
1992. aastast alates VII, VIII, IX, X, XI, XII ja XIII Riigikogu liige. Mart Nutt on kõigis Riigikogu koosseisudes kuulunud põhiseaduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni. Mart Nutt lõpetas 1985. aastal Tartu Ülikooli ajaloolase ja etnograafina ning aspirantuuri samas 1988. aastal. 2011. aastal kaitses Mart Nutt Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritöö „Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises”. 2011. aastast on ta Inimõiguste Instituudi nõukogu liige. Mart Nutt oli ÜRO Inimõiguste Nõukogu Darfuri missiooni liige 2007-2008 ning Euroopa Nõukogu Rassismi ja Sallimatuse Vastase Komisjoni liige aastatel 1998-2013.
Vabariigi President
Aastatel 2004-2016 oli ta Euroopa Kontrollkoja liige. Ta on varasemalt töötanud Eesti Energia Iru elektrijaama finantsdirektori ja direktorina ning Eesti peaministri majandusnõunikuna. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis loodusteaduskonna geneetika eriala ning majandusteaduskonna magistrantuuri.
Avatud Venemaa fondi looja ning endine naftakorporatsiooni YUKOS juht
Hodorkovski lõi Avatud Venemaa fondi 2001. aastal eesmärgiga ehitada tugevamat kodanikuühiskonda Venemaal. Ta arreteeriti 2003. aastal süüdistatuna maksudest kõrvale hoidmises, kuid rahvusvaheliselt peetakse kohtupidamist poliitiliselt motiveerituks. Täna elab ta Londonis ning populariseerib alternatiivset, nn. “post-Putin” visiooni Venemaale – sellist, kus riik on tugev ja õiglane ning austab inimõigusi, vabasid valimisi ning seadusi.
Uuringu esitlus
Turu-uuringute AS tegevjuht
Varasemalt on ta töötanud Turu-uuringute AS-is andmetöötlusjuhi ning andmetöötluse assistendina. Stamberg on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi nõukogu liige. Stambergil on ülikoolikraad sotsioloogias.
I paneel: UUS-SISSERÄNDAJATE UURING 2016
Alborgi ülikooli humanitaarteaduskonna dotsent
Kultuuridevaheliste uuringute õppetooli juhatuse esimees ja uuringute koordinaator Migratsiooni ja Mitmekesisuse Õppekeskuses. Ta on poliitikat ja sotsiaalseid muutuseid käsitlevate artiklite toimetaja Peter Langi rahvusvahelises akadeemiliste tekstide kirjastuses. Üks tema viimaseid publikatsioone keskendub migratsiooni ja kodanikuühiskonna liitude võimalikele perspektiividele.
Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor
Üks enim tsiteeritud Ida-Euroopa uurijaid linna- ja rahvastikugeograafias. Ta on läbi viinud mitmeid uuringuid Tartu ülikooli, Helsingi ülikooli, Utah’ ülikooli (USA), Umea ülikooli (Rootsi) ja Delfti ülikooli (Holland) juures. Tal on doktorikraad inimgeograafias Tartu Ülikoolist ning ta on avaldanud arvukalt erinevaid publikatsioone.
Helsingi ülikooli võrdleva usuteaduse dotsent
Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on sisseränne, integratsioon, religioossete ja etniliste rühmade põlvkonnad. Tal on filosoofiadoktor, kraadi omandas ta Åbo Akademi ülikoolist Soomes.
Loe lähemalt
Rootsi Raadio korrespondent Soomes, Balti riikides ja Poolas
Varasemalt on ta töötanud korrespondendina Lõuna-Euroopa ja Euroopa sündmuste kajastamisel ning Aasia regiooni uudiste edastamisel. Tema rahvusvahelisi reportaaže on kasutanud lisaks Rootsi Raadiole ka YLE, BBC ja teised raadio- ja telekanalid. Johnson on õppinud riigiteadusi Stockholmi ülikoolis ja Iiri ülikoolis Galways.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna audiitor
Ta on varasemalt töötanud täiendusõppe juhtivspetsialistina Sisekaitseakadeemias ning sealsamas ka migratsiooniuuringute keskuse projektijuhina. Lisaks on ta töötanud Eesti Koostöö Kogus rahvastiku ja rahvussuhete programmijuhina ning rahvastikuministri nõunikuna integratsiooni ja kodakondsuse valdkonnas. Tal on magistrikraad rahvusluse ja etnilisuse erialal Londoni Majanduskoolist. Ta on avaldanud mitmeid rändeteemalisi publikatsioone.
II paneel: SÕNAVABADUS MULTIKULTUURSES EUROOPAS
Saksa kirjanik, poliitik ja endine Saksamaa Liidupanga juhatuse liige
Varasemalt töötanud Berliini finantssenaatorina (ehk liidumaa rahandusministrina) ning riigisekretärina Rheinland-Pfalzi liidumaa rahandusministeeriumis. Sarrazin aitas kaasa ka Saksamaa rahaliidu kontseptsiooni väljatöötamisele. Ta on avaldanud mitmeid populaarseid, kuid vastuolulisi raamatuid, neist tuntuim on “Saksamaa käib maha”, mis räägib immigratsioonist ning erinevatest probleemidest, mis Saksamaal lahendada tuleb. Tal on doktorikraad majanduses Bonni ülikoolist.
Prantsuse poliitik ja politoloogia professor Pariisi Poliitikauuringute Instituudis
Tema uurimisvaldkond keskendub poliitilise võimu, avaliku arvamuse ja valimiste, kuid ka avalike protestide teemadele. Sama ülikooli juures on ta juhtinud ka regionaalset vaatluskeskust, olnud magistriõppe turundusstrateegiate juht. Lisaks on ta töötanud eksperdina Euroopa Komisjoni juures ning tegelenud inimõiguste valdkonnaga nii Prantsuse välisministeeriumi juures kui ka iseseisvas organisatsioonis Foundation for Political Innovation, mis positsioneerib end liberaalse ühendusena, mis tegeleb mitmete inimõigusi puudutavate teemadega, sealhulgas LGBT küsimuste, mitmekesisuse ning muude valdkondadega. Tal on doktorikraad politoloogias.
Loe lähemalt siit ja siit
õiguskantsler
Tartu Ülikooli riigiõiguse professor ning varasemalt olnud ka avaliku õiguse professor. Aastatel 2009–2015 töötas ta Vabariigi Presidendi õigusnõunikuna ning on kuulunud ka Vabariigi Valimiskomisjoni. Eelnevalt on ta töötanud Riigikontrollis ning Riigikogu põhiseaduskomisjoni juures. Tal on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist.
III paneel: KOLLEKTIIVSED INIMÕIGUSED JA PROPAGANDA
Ukraina meediaekspert
Ajakirjanduse ja meediaõpingute lektor Kiievi Taras Sevtšenko Ülikoolis ja Rahvuslikus Avaliku Halduse Akadeemias. Tema juhtimisel avati Kiievi Taras Sevtšenko Ülikooli rahvusvahelise kommunikatsiooni ja avalike suhete osakond ning loodi infopoliitika osakond Rahvusliku Avaliku Halduse Akadeemias. Ta on töötanud Ukraina presidendi administratsioonis strateegiliste algatuste osakonna juhina. Lisaks on ta aidanud kaasa mitmete ajakirjandus- ja meedia õppekavade loomisele. Ta on kirjutanud rohkem kui 50 raamatut, neist kaks on ilmunud ka Eesti keeles (“Propaganda trummipõrin” ja “Strateegiline sõda"). Mitmed tema arvamusartiklid on ilmunud ka Eesti meedias. Potšeptsovil on doktorikraad ajakirjanduses.
Sõltumatu telekanali Rain TV ajakirjanik
Eelnevalt on ta töötanud poliitvaatlejana ajalehe “Gazeta” toimetuses, Polit.ua ja Slon.ru väljaannete juures., muuhulgas olnud ka Polit.ua peatoimetaja. Ajakirjanikukarjääri alustas korrespondendina Polit.ru toimetajana. Surnatševal on magistrikraad ajakirjanduses Moskva Riiklikust Ülikoolist.
Loe lähemalt siit ja siit
Filosoof ja ajakirjanik
Maksim Gorjunov on noor filosoof ja ajakirjanik, kes on töötanud Moskva Riiklikus Ülikoolis ning Kõrgemas Majanduskoolis. Tema kirjutisi on avaldatud Novaja Gazetas, Rosbaltis, Forbes’is, The Moscow Times’is ning mitmetes teistes väljaannetes nii Venemaal kui väljaspool seda. Ta on osalenud mitmetel rahvusvahelistel foorumitel ning tema huviks on Venemaa ja Euroopa ning muu maailma ristumispunktid. On lõpetanud kiitusega Moskva Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskonna.
Loe lähemalt siit ja siit
Raadio 4 vastutav toimetaja
Varasemalt on juhtinud iganädalast raadiosaadet, milles räägiti venekeelses meedias toimuvast. Enne raadiosse suundumist töötas Õhtulehe vene toimetuses tõlgi ja toimetajana. Makarov on saanud mitmeid ajakirjanduspreemiaid, sealhulgas ka Valdo Pandi nimelise preemia. Makarov on tegelenud ka muusiku ja muusikakriitikuna ning on lõpetanud Eesti Maaülikooli.
Loe lähemalt
Sõltumatu meediaanalüütik, meedia- ja kommunikatsiooniekspert ja publitsist
Ta on töötanud konsultandi, koolitaja ja strateegilise nõustajana ning televisiooni programmijuhina. Tema kogemustepagasisse kuulub ka töö spordireporteri, toimetaja ja kommentaatorina. Ta on avaldanud mitu raamatut ja erinevaid publikatsioone. Tal on kõrgem haridus Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialalt.
Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees
Vootele Hansen on Eesti poliitik ja geograaf. Vootele Hansen lõpetas 1985. aastal Tartu Ülikooli geograafiateaduskonna. Ta töötas aastatel 1985–1990 Rakendusgeograafia Instituudis ja 1990–1992 Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta kuulus ka Riigikogu VIII ja IX koosseisu. Aastatel 1994–1995 oli ta Andres Tarandi valitsuses keskkonnaminister. Vootele Hansen on EELK misjonikeskuse nõukogu liige ja Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees.
-
2022Meediavabaduse Koalitsiooni Konverents -
2021INIMÕIGUSTE INSTITUUDI VIDEOJUTUD, VOL 2ÜKSIKISIK VS ÜHISKONNA HUVID. KUMB ON TÄHTSAM?
PÕHI- JA INIMÕIGUSED ERI KULTUURIDES -
2020Inimõiguste Instituudi videojutud, Vol 1Paneel 1: Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?
Paneel 2: Ajakirjandus – kas äärmuste kajastaja või seisukohtade võtja?
Paneel 3: Kas ÜROst on saanud inimõigusi rikkuvate riikide tööriist? -
2019Väärtused ja huvid paralleelmaailmadesPuhas keskkond ja maakera tulevik, võimalus säilitada eraelu ja inimpsüühikale vajalik tagasitõmbumise võimalus on praktilised teemad, mis puudutavad kõiki. -
2018Väärtuskonfliktid2018. aastal arutleti paneelides väikeriike kui võrdseid partnereid, kas inimõigustel on tulevikku, kui palju võivad mõjutada algoritmid inimõigusi ja kas Venemaal on tulevikku. -
2017Kas inimõigused on vabalanguses?Aastakonverents käsitles inim- õiguste vaatenurgast lähtudes mitmeid täna aktuaalseid teemasid: terrorism, tehnoloogia areng, julgeolek, väikeriigid globaliseeruvas maailmas, kultuur ja rahvusvaheline koostöö. -
2016Must-valged väärtused polariseeruvas maailmasKonverentsil tulid jutuks Eesti avalik arvamus inimõigustest ja siinsete uusimmigrantide hinnang inimõiguste olukorrale, propaganda mõju kollektiivsetele inimõigustele ning migratsioonikriisi valguses räägiti sõna- ja väljendusvabadusest Euroopas. -
2015Inimõigused muutuvas ajasKäsitlesime Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, keelelisi inimõigusi, samuti inimõiguste tagamisega seotud väljakutseid Ukrainas ja pagulaskriisi Euroopas. -
2014Väärikus inimõiguste kontekstisKonverents käsitles rahvusvahelist õigust, põlisrahvaste õigusi, inimõiguste probleeme Venemaal ja privaatsusõigust kui inimõigust. -
2013Inimõigused ja ühinemisvabadusAnalüüsime inimsusevastaseid kuritegusid, valitsusväliste organisatsioonide rolli, kuidas ühendada terrorismivastase võitluse meetmed inimõiguste kaitsega reaalses elus ning küberruumis. -
2012Uued väljakutsed inimõigustesKonverents seadis esiplaanile inimõigused ja julgeoleku ning inimõigused ja interneti. -
2011Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäevale pühendatud konverentsInimõiguste Instituut on Eesti esimene ja vanim sõltumatu organisatsioon (asutatud 1992), mis tegeleb süstemaatiliselt inimõigustega.