„Inimõiguste vallas ei saa riik piirduda ainult teatud vähemuste õiguste kaitsega. Riik peab soovima kaitsta kõikide inimeste inimõigusi ja suhtuma nendesse ühtviisi. Ka enamuse ja tavalise inimese õigustesse – õigusesse elule ja turvalisusele, mis ei ole vähem olulised kui väljendusvabadus, kogunemise või usuvabadus ning sotsiaalmajanduslikud õigused.“ 
1.I paneel: Kas universaalsed inimõigused on üldse võimalikud erinevates kultuurides?
Inimõiguste universaalsuse idee väidab, et kõikidel inimestel peavad olema võrdsed õigused, hoolimata nende kultuuriruumist. Kultuurirelativistliku seisukoha järgi on küll põhiväärtused eri keskkondades samad, ent õigused peavad siiski lähtuma spetsiifilise regiooni omapäradest, mitte globaalsetest reeglitest. Need kaks vastandlikku kontseptsiooni moodustavad inimõiguste diskursuse keskse küsimuse: kas universaalsete inimõiguste saavutamine on võimalik või on see utoopia? Loe edasi... moderaator Hille Hanso
Toomas Kuusing. Karjane jutlustab sigadele võrdsusest. 2019, linoollõige.
„IDENTITEET on sild inimese ja kultuuri vahel. Identiteet võib muutuda või vahetuda, kuid see ei saa kaduda, ilmaet kaoks inimese side kultuuriga. Võitlus identiteedi vastu tähendab alati mingi teise identiteedi pealesurumist.“
2.II paneel: Milliseid väljakutseid inimõigustele esitavad kliimamuutused?
Kliimamuutused on ohuks looduskeskkonnale ja inimühiskondadele. Prognoositud kliimamuutused mõjutavad negatiivselt miljardeid inimesi ja ökosüsteeme, kutsudes esile ootamatuid sündmusi – muu hulgas äärmuslikke ilmastikunähtusi ja loodusõnnetusi, üleujutusi, kuumalained, kõrbestumist ning veepuudust. Samuti on toimuvad muutused tõukeks sundmigratsioonile, sest paljud alad on muutumas elamiskõlbmatuks. Me teame, et kliimamuutused ähvardavad kogu maailmas otseselt ja kaudselt tavapärast arusaama inimõigustest , mille hulgas on õigus elule, veele, toidule, tervisele, eluasemele, kultuurile ja arengule. Kuidas aga kliimamuutustega hakkama saada? Ühest vastust ja lihtsaid lahendusi sellele küsimusele pole, kuid peame endale tunnistama, et kliimamuutustega toimetulek on praeguse aja üks suurimaid väljakutseid. Loe edasi... moderaator Toomas Tiivel
Toomas Kuusing. Vaesed inimesed külmetavad puu otsas. 2018, linoollõige.
„Inimene kuulub looduse seaduste alla seni, kuni ta ühiskonnastub. Siis ta võõrandub loodusest ja väljub tema seaduste alt,. Siis ei saa enam inimest üheks looduse tasakaalusüsteemi kuuluvaks olendiks lugeda — ta on ühtlasi selle väline. Inimene saab võimu looduse tasakaalu muuta (ära rikkuda), mistõttu loodus püsib seda paremini tasakaalus, mida vähem inimene end tema ellu segab.“
3.III paneel: Kas tehnoloogia areng sõidab inimõigustest üle?
Viimastel kümnenditel toimunud tehnoloogia hüppeline areng on oluliselt muutnud klassikalist arusaama inimõigustest. Kui varem keskenduti kodaniku- ja poliitilistele ning sotsiaalmajanduslikele õigustele, siis tänapäeval tuleb arvestada nii tehisintellekti, digitaalse andmetöötluse kui ka muude tehnoloogiavaldkondadega. Varem utoopiana tundunud ideed on teoks saamas, mis tähendab ka uusi suundi ja küsimusi inimõiguste vallas. Kuidas tagada inimõiguste kaitsmine aina võimsamas digitaalmaailmas? Loe edasi... moderaator Urve Eslas
Toomas Kuusing. Tähtsad inimesed uurivad kärbsesitta. 2018, linoollõige.
“INFOTEHNOLOOGIA areng läheb paratamatult vastuollu DEMOKRAATIAGA, kuna demokraatia ei põhine ratsionaalsusel ega faktipõhisusel, IT aga põhineb kiretul matemaatikal. Valgustatud autoritarism ja dünaamiline aristokraatia vastavad paremini infoühiskonna mudelile kui demokraatia, sest infoühiskonnas on võrdne kohtlemine ja võrdsusel põhinev ühiskond industriaalühiskonna jäänuk. Inimesed pole võrdsed ei oma võimete, jõu, iseloomu ega muude omaduste poolest. Arvuti (masin) saab sellest aru.“
4.IV paneel: Mis saab inimõigustest pealetungiva populismi ajastul?
Populism ja demagoogia on tänapäeva poliitikateoorias aina sagedamini esinevad sõnad, mille abil kirjeldatakse nii riigikordi kui ka poliitikavõtteid. Mõlemat nähtust peetakse üheks suurimaks ohuks 21. sajandi inimõigustele. Ent populismi ja demagoogiat ei kasutata ainult inimõigustele vastandamiseks, vaid neid võtteid võib leida ka inimõiguste diskursusest. Paratamatult langevad inimõigused sageli poliitiliste konfliktide ohvriks ning neid on kasutatud isiklike või riiklike eesmärkide saavutamiseks. Tagada tuleb aga see, et inimõigusteteemaline arutelu jääks vabaks demagoogiavõtetest ja populismitondist. Loe edasi... moderaator Ülle Madise
Toomas Kuusing. Me tapsime suure kala. 2015, linoollõige.
„ÄÄRMUSLUSE tõus on RUMALUSE pealetung. ÄÄRMUSTE kokkupõrgetes on põhilisteks kannatajateks tavainimesed, kes asjasse ei puutu. Mitte aga äärmuslased ise, kes jäävad kulissidetagusteks niiditõmbajateks. Üldjoontes võib tõdeda, et POPULISM on riigivastane tegevus. Kindlasti on see aga rahvavastane.“
-
2022Meediavabaduse Koalitsiooni Konverents -
2021INIMÕIGUSTE INSTITUUDI VIDEOJUTUD, VOL 2ÜKSIKISIK VS ÜHISKONNA HUVID. KUMB ON TÄHTSAM?
PÕHI- JA INIMÕIGUSED ERI KULTUURIDES -
2020Inimõiguste Instituudi videojutud, Vol 1Paneel 1: Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?
Paneel 2: Ajakirjandus – kas äärmuste kajastaja või seisukohtade võtja?
Paneel 3: Kas ÜROst on saanud inimõigusi rikkuvate riikide tööriist? -
2018Väärtuskonfliktid2018. aastal arutleti paneelides väikeriike kui võrdseid partnereid, kas inimõigustel on tulevikku, kui palju võivad mõjutada algoritmid inimõigusi ja kas Venemaal on tulevikku. -
2017Kas inimõigused on vabalanguses?Aastakonverents käsitles inim- õiguste vaatenurgast lähtudes mitmeid täna aktuaalseid teemasid: terrorism, tehnoloogia areng, julgeolek, väikeriigid globaliseeruvas maailmas, kultuur ja rahvusvaheline koostöö. -
2016Must-valged väärtused polariseeruvas maailmasKonverentsil tulid jutuks Eesti avalik arvamus inimõigustest ja siinsete uusimmigrantide hinnang inimõiguste olukorrale, propaganda mõju kollektiivsetele inimõigustele ning migratsioonikriisi valguses räägiti sõna- ja väljendusvabadusest Euroopas. -
2015Inimõigused muutuvas ajasKäsitlesime Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, keelelisi inimõigusi, samuti inimõiguste tagamisega seotud väljakutseid Ukrainas ja pagulaskriisi Euroopas. -
2014Väärikus inimõiguste kontekstisKonverents käsitles rahvusvahelist õigust, põlisrahvaste õigusi, inimõiguste probleeme Venemaal ja privaatsusõigust kui inimõigust. -
2013Inimõigused ja ühinemisvabadusAnalüüsime inimsusevastaseid kuritegusid, valitsusväliste organisatsioonide rolli, kuidas ühendada terrorismivastase võitluse meetmed inimõiguste kaitsega reaalses elus ning küberruumis. -
2012Uued väljakutsed inimõigustesKonverents seadis esiplaanile inimõigused ja julgeoleku ning inimõigused ja interneti. -
2011Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäevale pühendatud konverentsInimõiguste Instituut on Eesti esimene ja vanim sõltumatu organisatsioon (asutatud 1992), mis tegeleb süstemaatiliselt inimõigustega.