Ph.D Mart Nutt, Konverentsi peakorraldaja
Toomas Hendrik Ilves
Warning: Undefined array key "title" in /data01/virt56467/domeenid/www.humanrightsestonia.ee/aastakonverents/wp/wp-content/themes/eihr-konv/elements/program-element.php on line 22
Paneeli esimese osas tutvustatakse koostöös Tartu Ülikooliga valminud uuringut privaatsusõigusest igapäeva tehnoloogiate kontekstis (sotsiaalvõrgustikud, nutitelefonid, pilveandmetöötlus, videojälgimissüsteemid jms). Uuringu keskmes on läbiviidud üle-eestiline elanikkonna küsitlus (959 vastajat) ja selle tulemused. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada vastajate hoiakud privaatsuse osas ja viisid seda kaitsta eri tehnoloogiate kasutamisel. Uuring annab ka ülevaate privaatsusõigust puudutavatest kontseptuaalsetest vaidlustest ning andmekaitse õiguslikest aspektidest ning väljakutsetest.
Paneeli teises osas analüüsitakse, kas ja kuidas privaatsuse olemus on muutunud uute igapäeva tehnolooogiate ja suhtlusvõrgustike kaudu. Kas muudatused on ainult tehnilised, nii et peaksime rakendama samu õigusi uues keskkonnas, või kui eraelu ja isikuandmete kaitse on muutunud (nii eetilisest, õiguslikust kui ka sotsiaalsest vaatevinklist), siis mis määral?
Maria Murumaa-Mengel, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute õppetooli nooremteadur ja doktorant
Katrin Laas-Mikko, Inimõiguste Instituut ja Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi doktorant
Simon Davies, Associate Director LSE Enterprise The London School of Economics, Founder, Privacy International: privacysurgeon.org
Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute õppetooli juhataja ja meediauuringute professor
Laura Reed, uuringute analüütik Freedom House‘is, Freedom on the Net
Katrin-Merike Nyman-Metcalf , Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi õiguse ja tehnoloogia õppetooli juhataja ning e-Riigi Akadeemia uuringute juht
Selles plokis otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas mõistetakse inimväärikust rahvusvaheliste inimõiguse kontekstis? Kas ja kuidas rahvusvaheline õigus suudab tagada inimõiguste kaitset maailmas, näiteks rahvusvahelist kriminaalõigust ja selle institutsioone kasutades? Milline seos on Ukraina kriisil demokraatia olukorraga ja demokraatlike institutsioonide arenguga? Kuidas nähakse NATO-s rahvusvahelise normatiivse korra olukorda seoses Ukraina sündmustega? Kas rahvusvaheline õigus on seoses Ukraina kriisiga sattunud löögi alla? Milline osa on inimõiguste üldises rahvusvahelises õiguses?
Christopher McCrudden, Belfast Queen’s University, inimõiguste ja õiguse professor
Marriët Schuurman , NATO Peasekretäri eriesindaja naiste, rahu ja julgeoleku küsimustes
Mary O’Hagan, National Democratic Institute’i (NDI) vanemdirektor Ukrainas
Andres Parmas, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik kriminaalkollegiumis
Lauri Mälksoo, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor ja Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees
Ph.D Mart Nutt, Konverentsi peakorraldaja
Keit Pentus-Rosimannus, Välisminister
Selles plokis käsitletakse põlisrahvaste inimõiguste olukorda ja arengusuundi maailmas, rõhuasetusega Eesti ja Euroopa jaoks olulistel piirkondadel. Arutelu on mõtteliselt seotud 22.-23. septembril New Yorgis toimunud põlisrahvaste maailmakonverentsiga. Kuidas hinnata konverentsi tulemusi ning mil moel need mõjutavad põlisrahvaste õigusi järgneval aastakümnendil?
Ühe aktuaalse küsimusena keskendutakse Euroopa põlisrahvaste õigustele oma maale, territooriumile ja loodusvaradele: analüüsitakse hõimurahva isurite püüdlusi vastu seista oma traditsiooniliste asualade industrialiseerimisele ja krimmitatarlaste pingestunud olukorda Venemaa okupatsiooni tingimustes.
Dalee Sambo Dorough, ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi (UNPFII) esinaine, Alaska Ülikool
Pavel Sulyanziga, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste töögrupi liige, juhtiv Venemaa põlisrahvaste õiguste kaitsja
Mustafa Dzhemilev, Ukraina Presidendi volinik vähemusrahvaste alal, Ukraina Parlamendi liige, krimmitatarlaste rahvusliku liikumise liider
Valentina Sovkina, koolasaamide parlamendi esinaine
Dmitrii Harakka-Zaitcev, isurite rahvusliku ühenduse „Soikkola“ liider
Oliver Loode, ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi (UNPFII) Eesti esindaja
Venemaa ajakirjanikud räägivad viimasel ajal toimunust ja praegusest olukorrast Vene massiteabevahendites ning nende suhetest riigiga. Arutletakse võimu surve, riigist sõltumatute liberaalsete väljaannete sulgemise või sundülevõtmise üle, olukorrast nii netimeedias kui ka “vanas” ajakirjanduses ning selle tulevikust. Samuti räägitakse kogu Venemaa lähitulevikust ehk võimalikest arengustsenaariumidest praegusevälispoliitilise ja majandusliku kriisi tingimustes.
Galina Timtšenko, Meduza peatoimetaja ja Venemaa ajakirjanik
Maria Makejeva, Vene TV “Rain” (“Дождь”), uudiste ankur ja peatoimetaja asetäitja
Dmitri Muratov, Novaja Gazeta toimetaja
Artemi Troitski, Greenpeace Venemaa juhatuse liige ja Tallinna Ülikooli lektor
Jüri Maloverjan, BBC Moskva büroo korrespondent
Vootele Hansen, Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees
-
2022Meediavabaduse Koalitsiooni Konverents
-
2021INIMÕIGUSTE INSTITUUDI VIDEOJUTUD, VOL 2ÜKSIKISIK VS ÜHISKONNA HUVID. KUMB ON TÄHTSAM?
PÕHI- JA INIMÕIGUSED ERI KULTUURIDES -
2020Inimõiguste Instituudi videojutud, Vol 1Paneel 1: Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?
Paneel 2: Ajakirjandus – kas äärmuste kajastaja või seisukohtade võtja?
Paneel 3: Kas ÜROst on saanud inimõigusi rikkuvate riikide tööriist? -
2019Väärtused ja huvid paralleelmaailmadesPuhas keskkond ja maakera tulevik, võimalus säilitada eraelu ja inimpsüühikale vajalik tagasitõmbumise võimalus on praktilised teemad, mis puudutavad kõiki.
-
2018Väärtuskonfliktid2018. aastal arutleti paneelides väikeriike kui võrdseid partnereid, kas inimõigustel on tulevikku, kui palju võivad mõjutada algoritmid inimõigusi ja kas Venemaal on tulevikku.
-
2017Kas inimõigused on vabalanguses?Aastakonverents käsitles inim- õiguste vaatenurgast lähtudes mitmeid täna aktuaalseid teemasid: terrorism, tehnoloogia areng, julgeolek, väikeriigid globaliseeruvas maailmas, kultuur ja rahvusvaheline koostöö.
-
2016Must-valged väärtused polariseeruvas maailmasKonverentsil tulid jutuks Eesti avalik arvamus inimõigustest ja siinsete uusimmigrantide hinnang inimõiguste olukorrale, propaganda mõju kollektiivsetele inimõigustele ning migratsioonikriisi valguses räägiti sõna- ja väljendusvabadusest Euroopas.
-
2015Inimõigused muutuvas ajasKäsitlesime Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, keelelisi inimõigusi, samuti inimõiguste tagamisega seotud väljakutseid Ukrainas ja pagulaskriisi Euroopas.
-
2014Väärikus inimõiguste kontekstisKonverents käsitles rahvusvahelist õigust, põlisrahvaste õigusi, inimõiguste probleeme Venemaal ja privaatsusõigust kui inimõigust.
-
2013Inimõigused ja ühinemisvabadusAnalüüsime inimsusevastaseid kuritegusid, valitsusväliste organisatsioonide rolli, kuidas ühendada terrorismivastase võitluse meetmed inimõiguste kaitsega reaalses elus ning küberruumis.
-
2012Uued väljakutsed inimõigustesKonverents seadis esiplaanile inimõigused ja julgeoleku ning inimõigused ja interneti.
-
2011Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäevale pühendatud konverentsInimõiguste Instituut on Eesti esimene ja vanim sõltumatu organisatsioon (asutatud 1992), mis tegeleb süstemaatiliselt inimõigustega.