Ph.D Mart Nutt, Konverentsi peakorraldaja

Toomas Hendrik Ilves

Paneeli esimese osas tutvustatakse koostöös Tartu Ülikooliga valminud uuringut privaatsusõigusest  igapäeva tehnoloogiate kontekstis (sotsiaalvõrgustikud, nutitelefonid, pilveandmetöötlus, videojälgimissüsteemid jms). Uuringu keskmes on läbiviidud üle-eestiline elanikkonna küsitlus (959 vastajat) ja selle tulemused. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada vastajate hoiakud privaatsuse osas ja viisid seda kaitsta eri tehnoloogiate kasutamisel. Uuring annab ka ülevaate privaatsusõigust puudutavatest kontseptuaalsetest vaidlustest ning andmekaitse õiguslikest aspektidest ning väljakutsetest.

Paneeli teises osas analüüsitakse, kas ja kuidas privaatsuse olemus on muutunud uute igapäeva tehnolooogiate ja suhtlusvõrgustike kaudu. Kas muudatused on ainult tehnilised, nii et peaksime rakendama samu õigusi uues keskkonnas, või kui eraelu ja isikuandmete kaitse on muutunud (nii eetilisest, õiguslikust kui ka sotsiaalsest vaatevinklist), siis mis määral?

Maria Murumaa-Mengel, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute õppetooli nooremteadur ja doktorant

Katrin Laas-Mikko, Inimõiguste Instituut ja Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi doktorant

Simon Davies, Associate Director LSE Enterprise The London School of Economics, Founder, Privacy International: privacysurgeon.org

Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute õppetooli juhataja ja meediauuringute professor

Laura Reed, uuringute analüütik Freedom House‘is, Freedom on the Net

Katrin-Merike Nyman-Metcalf , Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi õiguse ja tehnoloogia õppetooli juhataja ning e-Riigi Akadeemia uuringute juht

Selles plokis otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas mõistetakse inimväärikust rahvusvaheliste inimõiguse kontekstis? Kas ja kuidas rahvusvaheline õigus suudab tagada inimõiguste kaitset maailmas, näiteks rahvusvahelist kriminaalõigust ja selle institutsioone kasutades? Milline seos on Ukraina kriisil demokraatia olukorraga ja demokraatlike institutsioonide arenguga? Kuidas nähakse NATO-s rahvusvahelise normatiivse korra olukorda seoses Ukraina sündmustega? Kas rahvusvaheline õigus on seoses Ukraina kriisiga sattunud löögi alla? Milline osa on inimõiguste üldises rahvusvahelises õiguses?

Christopher McCrudden, Belfast Queen’s University, inimõiguste ja õiguse professor

Marriët Schuurman , NATO Peasekretäri eriesindaja naiste, rahu ja julgeoleku küsimustes

Mary O’Hagan, National Democratic Institute’i (NDI) vanemdirektor Ukrainas

Andres Parmas, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik kriminaalkollegiumis

Lauri Mälksoo, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor ja Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees

Ph.D Mart Nutt, Konverentsi peakorraldaja

Keit Pentus-Rosimannus, Välisminister

Selles plokis käsitletakse põlisrahvaste inimõiguste olukorda ja arengusuundi maailmas, rõhuasetusega Eesti ja Euroopa jaoks olulistel piirkondadel. Arutelu on mõtteliselt seotud 22.-23. septembril New Yorgis toimunud põlisrahvaste maailmakonverentsiga. Kuidas hinnata konverentsi tulemusi ning mil moel need mõjutavad põlisrahvaste õigusi järgneval aastakümnendil?

Ühe aktuaalse küsimusena keskendutakse Euroopa põlisrahvaste õigustele oma maale, territooriumile ja loodusvaradele: analüüsitakse hõimurahva isurite püüdlusi vastu seista oma traditsiooniliste asualade industrialiseerimisele ja krimmitatarlaste pingestunud olukorda Venemaa okupatsiooni tingimustes.

Dalee Sambo Dorough, ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi (UNPFII) esinaine, Alaska Ülikool

Pavel Sulyanziga, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste töögrupi liige, juhtiv Venemaa põlisrahvaste õiguste kaitsja

Mustafa Dzhemilev, Ukraina Presidendi volinik vähemusrahvaste alal, Ukraina Parlamendi liige, krimmitatarlaste rahvusliku liikumise liider

Valentina Sovkina, koolasaamide parlamendi esinaine

Dmitrii Harakka-Zaitcev, isurite rahvusliku ühenduse „Soikkola“ liider

Oliver Loode, ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi (UNPFII) Eesti esindaja

Venemaa ajakirjanikud räägivad viimasel ajal toimunust ja praegusest olukorrast Vene massiteabevahendites ning nende suhetest riigiga. Arutletakse võimu surve, riigist sõltumatute liberaalsete väljaannete sulgemise või sundülevõtmise üle, olukorrast nii netimeedias kui ka “vanas” ajakirjanduses ning selle tulevikust. Samuti räägitakse kogu Venemaa lähitulevikust ehk võimalikest arengustsenaariumidest praegusevälispoliitilise ja majandusliku kriisi tingimustes.

Galina Timtšenko, Meduza peatoimetaja ja Venemaa ajakirjanik

Maria Makejeva, Vene TV “Rain” (“Дождь”), uudiste ankur ja peatoimetaja asetäitja

Dmitri Muratov, Novaja Gazeta toimetaja

Artemi Troitski, Greenpeace Venemaa juhatuse liige ja Tallinna Ülikooli lektor

Jüri Maloverjan, BBC Moskva büroo korrespondent

Vootele Hansen, Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees