AVAKÕNED
Riigikogu liige, konverentsi peakorraldaja
1992. aastast alates VII, VIII, IX, X, XI, XII ja XIII Riigikogu liige. Mart Nutt on kõigis Riigikogu koosseisudes kuulunud põhiseaduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni. Mart Nutt lõpetas 1985. aastal Tartu Ülikooli ajaloolase ja etnograafina ning aspirantuuri samas 1988. aastal. 2011. aastal kaitses Mart Nutt Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritöö „Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises”. 2011. aastast on ta Inimõiguste Instituudi nõukogu liige. Mart Nutt oli ÜRO Inimõiguste Nõukogu Darfuri missiooni liige 2007-2008 ning Euroopa Nõukogu Rassismi ja Sallimatuse Vastase Komisjoni liige aastatel 1998-2013.
ajaloolane, filosoof ja pedagoog, Eesti Kunstiakadeemia professor
David Vseviov on viljakas publitsist ning raadio saatesarja “Müstiline Venemaa” autor ja esitaja. Ta on avaldanud ajalooraamatuid ning arvukalt teaduslikke ja esseistlikke artikleid. Vseviov on töötanud Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, kus ta uuris sotsialismiperioodi ajalugu. Ta on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas 2016. aastal Euroopa Parlamendi Euroopa Kodaniku ja Eesti Ringhäälingute Liidu Kuldmikrofoni auhinna. Vseviov on kaitsnud kultuuriajaloo alal doktoriväitekirja.
Amnesty Internationali peasekretäri administratsiooni juht
David Griffithsi vastutusalasse kuuluvad Amnesty Internationali (AI) inimõiguste kaitse tegevuskava ja AI sekkumist vajavad teemad. Ühtlasi on ta AI avalike suhete ja strateegiliste otsuste koordineerija. Varem on Griffiths juhtinud AI Lõuna-Aasia piirkondlikku meeskonda, juhtides meeskonna üleminekut Londonist Lõuna-Aasia regiooni. Enne AI-ga liitumist uuris ta usulist, etnilist ja seisuslikku diskrimineerimist Aasia riikides ning tegeles vähemuste eestkoste küsimustega. Griffthsi huviks on religioosse ja kultuurilise identiteedi ning rahvuslusprobleemide kokkupuutekohad. Ta on lõpetanud Oxfordi ülikooli ning Londoni Ülikooli Orientalistika ja Aafrika uuringute kooli (SOASi).
Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees
Vootele Hansen on Eesti poliitik ja geograaf. Vootele Hansen lõpetas 1985. aastal Tartu Ülikooli geograafiateaduskonna. Ta töötas aastatel 1985–1990 Rakendusgeograafia Instituudis ja 1990–1992 Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta kuulus ka Riigikogu VIII ja IX koosseisu. Aastatel 1994–1995 oli ta Andres Tarandi valitsuses keskkonnaminister. Vootele Hansen on EELK misjonikeskuse nõukogu liige ja Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees.
Kas tehnoloogia ohustab inimõigusi?
E-Riigi Akadeemia asutaja ja nõukogu liige
Ivar Tallo on töötanud E-Riigi Akadeemia direktorina ning ta on olnud Riigikogu ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige. Tallo on olnud president Lennart Meri välisnõunik ning pidanud Tartu Ülikoolis avaliku halduse loenguid. Ta on avaliku teenistuse eetikakoodeksi autor ja üks avaliku teabe seaduse väljatöötajaid. Tallo tegeleb IKT lahenduste juurutamisega Eestis ning on nõustanud sel teemal Kesk- ja Ida-Euroopa, Balkani, SRÜ, Araabia maade ja Aafrika avaliku sektori juhte. 2007 – 2009 oli Tallo Eesti esindajana lähetatud ÜRO Koolituste ja Uuringute Instituuti, kus juhtis e-valitsemise programmi.
New Yorgi ajakirjanduse kõrgkooli (CUNY) professor
Jeff Jarvis töötab ka Tow-Knight ajakirjandusliku ettevõtluse keskuse juhatajana. Ta tegeleb meediaettevõtete jaoks uudsete lahenduste ja ärimudelite väljatöötamisega. Jarvis on üks projekti News Integrity Initiative (Ausate Uudiste Initsiatiiv) algatajaid, mis on saanud toetust muu hulgas Facebookilt, Craigslisti loojalt Craig Newmarkilt ja Fordi Sihtasutuselt. Jarvis on aktiivne blogija ning on avaldanud mitmeid raamatuid.
Ljubljana Ülikooli sotsiaalteaduste dotsent
Mojca Pajniku peamised uurimisteemad on poliitiline ja kommunikatsiooniteooria, populism, migratsioon, soouuringud ja inimõigused. Ta on töötanud nõuniku, juhatuse liikme, eksperdi ja koordinaatorina mitmetes uurimisprojektides ja poliitika kujundamisel. Pajnik juhib Sloveenia Uuringute Agentuuri juures projekti “Sooline eristamine meediatööstuses” ning on partneriks Erasmus+ programmile “Meediaharidus võrdsuse ja tolerantsuse nimel.”
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja uurimisprogrammi juht
Ivo Juurvee on töötanud Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhtajana ning Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunikuna. Juurvee on õpetanud mitmeid julgeolekuga seotud õppeaineid Tartu Ülikoolis, NATO Koolis Oberammergaus ja Frontex piirivalve magistriõppeprogrammis ning töötanud teadurina Londoni Ülikooli Slaavi- ja Ida-Euroopa Uuringute Koolis (UCL SSEES). Juurvee on kaitsnud doktoriväitekirja Tartu Ülikoolis.
Euroopa Hübriidohtude Vastase Kompetentsikeskuse direktor
Matti Saarelainen töötab ühtlasi Soome peaministri büroos projektijuhina ja Soome kaitsepolitseis osakonnajuhatajana. Ta on töötanud Soome peaministri büroos julgeoleku alal ja Soome politseijõududes. Saarelainen on kaitsnud Helsingi Ülikoolis rahvusvaheliste suhete alal doktoriväitekirja.
Kozminski Ülikooli professor
Paul Przemyslaw Polanski on õigusteaduse professor ja advokaat ning tegeleb ka tarkvara programmeerimisega. Ta on avaldanud raamatuid ja artikleid rahvusvahelise ja Euroopa IT-õiguse kohta. Polanski on üks Moodle programmi poola keelde tõlkijaid ning õiguse ja IKT lahenduste seostega tegeleva uurimisinstituudi FREE asutaja ja direktor. Ta on üks õigusinfoprogrammi Legalis loojaid, mida oma igapäevatöös kasutab rohkem kui 20 000 Poola advokaati. Polanski sai Melbourne’i Ülikoolis doktorikraadi.
Euroopa põhiõiguste kriisi lävel. Kas Inimõigused on vabalanguses?
Tartu Ülikooli lektor
Katre Luhamaa on Tartu Ülikooli Euroopa õiguse ja rahvusvahelise õiguse lektor ning juhataja asetäitja. Ta töötab ka Balti Uuringute Instituudis õiguseksperdi ja Euroopa Nõukogu HELP (Human Rights Education for Legal Professionals) programmi Eesti kontaktisikuna ning Eesti õiguseksperdina Euroopa Põhiõiguste Agentuuri juures. Ta on töötanud Riigikohtus ja Tartu Ülikooli Avaliku õiguse instituudis. Luhamaa omandas õigusteaduse doktorikraadi Tartu Ülikoolis.
Prantsusmaa suursaadik Taanis
François Zimeray on töötanud Prantsusmaa välisteenistuses inimõiguste saadikuna ning käinud arvukatel missioonidel üle maailma. Ta on olnud Euroopa Parlamendi liige ning töötanud ka linnapeana. Erialalt on Zimeray jurist. Ta on muu hulgas tegutsenud advokaadina Rahvusvahelises Kriminaalkohtus ja nimetab ennast ise ka inimõiguste aktivistiks. 2015. aastal Kopenhaagenis sõnavabaduse teemalisel debatil osaledes elas ta üle terroriakti. Oma kogemusest ja vastuolulistest tunnetest sel teemal on ta kirjutanud raamatu.
advokaat ja inimõiguste ekspert
Jacob Mchangama on Taani advokaat ja juriidiline nõustaja ning inimõiguste ekspert. Ta on asutanud inimõiguste ja seadustega tegeleva mõttekoja Justitia ja on selle direktor. Mchangama on tegelenud Kopenhaageni Ülikoolis rahvusvaheliste inimõiguste küsimustega. Tema artikleid on avaldatud mitmetes tunnustatud rahvusvahelistes väljaannetes. Ta on Kopenhaageni Ülikoolis saanud õigusteaduste kandidaadi kraadi.
Bulgaaria endine välisminister
Daniel Mitov oli 2014–2017 Bulgaaria välisminister. Ta on töötanud USA Rahvuslikus Demokraatia Instituudis (NDI) poliitparteide arenguprogrammi juhina Iraagis ja esindajana Brüsselis. Mitov on olnud NDI esindaja Liibüas, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Ukrainas, Jeemenis, Tuneesias ja mujal. Ta on töötanud Ida- ja Kagu-Euroopa Politoloogiaakadeemias, osaledes Bulgaaria Politoloogiakooli meeskonnas. Mitov on õppinud Sofia Ülikoolis riigiteadusi. Ta on osalenud mitmetes rahvusvahelistes programmides, sealhulgas Marshall Memorial Fundis ja Prantsusmaa välisministeeriumi juures.
Amnesty Internationali peasekretäri administratsiooni juht
David Griffithsi vastutusalasse kuuluvad Amnesty Internationali (AI) inimõiguste kaitse tegevuskava ja AI sekkumist vajavad teemad. Ühtlasi on ta AI avalike suhete ja strateegiliste otsuste koordineerija. Varem on Griffiths juhtinud AI Lõuna-Aasia piirkondlikku meeskonda, juhtides meeskonna üleminekut Londonist Lõuna-Aasia regiooni. Enne AI-ga liitumist uuris ta usulist, etnilist ja seisuslikku diskrimineerimist Aasia riikides ning tegeles vähemuste eestkoste küsimustega. Griffthsi huviks on religioosse ja kultuurilise identiteedi ning rahvuslusprobleemide kokkupuutekohad. Ta on lõpetanud Oxfordi ülikooli ning Londoni Ülikooli Orientalistika ja Aafrika uuringute kooli (SOASi).
Riigikohtunik
Nele Parrest on Riigikohtu halduskolleegiumi liige ja Tartu Ülikooli haldusõiguse lektor. Varasemalt on ta töötanud õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ning õiguskantsleri kantselei osakonnajuhatajana. Ta on töötanud ka Justiitsministeeriumi õigusloome osakonna avaliku õiguse talituse nõunikuna. Parrestil on õigusteaduse magistrikraad ning ta õpib Tartu Ülikooli doktoriõppes.
Väikeriigid, põlisrahvad ja inimõigused?
Tartu Ülikooli Balti Õpingute Keskuse juhataja
Heiko Pääbo töötab ühtlasi Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi lektorina. Tema uurimisvaldkondadeks on väikeriikide välispolitiika (peamiselt Balti riigid) ja kollektiivse mälu konfliktid, keskendudes peamiselt endise Vene impeeriumi aladele. Pääbo sai Tartu Ülikoolis teaduskraadi ning on ennast täiendanud Peterburi Riiklikus Ülikoolis, Potsdami Ülikoolis ja Delaware’i Ülikoolis.
Vabariigi President
Aastatel 2004-2016 oli ta Euroopa Kontrollkoja liige. Ta on varasemalt töötanud Eesti Energia Iru elektrijaama finantsdirektori ja direktorina ning Eesti peaministri majandusnõunikuna. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis loodusteaduskonna geneetika eriala ning majandusteaduskonna magistrantuuri.
ÜRO Põlisrahvaste püsifoorumi sekretariaadi juhataja
Chandra Roy-Henriksen on advokaat, kes on töötanud mitmetes advokaadibüroodes. Ta on spetsialiseerunud rahvusvahelisele õigusele, inimõigustele ja põlisrahvaste õigustele. Roy-Henriksen on osalenud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tegevuses ja töötanud välja konventsiooni number 169, mis keskendub põlis- ja hõimurahvastele ning ta on töötanud ka ÜRO Arenguprogrammis. Õigusteaduste magistrikraadi (LLM) omandas ta Ameerika Ülikoolis Washington DCs.
Essexi Ülikooli külalisprofessor
Julian Burger on ka Londoni Ülikooli õppejõud ja inimõiguste konsortsiumi liige. Ta on õpetanud mitmetes Euroopa ja Põhja-Ameerika ülikoolides. Rohkem kui 20 aastat töötas ta ÜRO inimõiguste ülemvoliniku juures, juhtides peamiselt põlisrahvaste ja vähemusrahvuste küsimustega seotud tegevusi. Burger oli üks ÜRO põlisrahvaste deklaratsiooni koostamise juures olnud läbirääkijaid. Ta tegeleb aktiivselt põlisrahvaste teemadega ning käib missioonidel põlisrahvaste kogukondades. Ta on kaitsnud Kirde-Brasiilia vaesuse tsüklite kohta doktoriväitekirja.
New Yorgi World Policy Instituudi teadur
Jonathan Cristol on välispoliitika ekspert, kes muuhulgas nõustab USA välispoliitika ja ÜRO rahvusvahelise julgeoleku valdkonna poliitikate loomist ning koolitab USA valitsussektori töötajaid Lähis-Ida riikide sise- ja välispoliitika küsimustes. Varasemalt on ta töötanud USA välispoliitika programmi akadeemilise direktorina ning Bardi Kolledži globaliseerumise ja rahvusvaheliste suhete programmi direktorina. Cristolil on doktorikraad rahvusvahelistes suhetes Bristoli Ülikoolist.
Taani suursaadik Eestis
Kristina Miskowiak Beckvardil on pikaajaline töökogemus Taani Välisministeeriumis, kus ta on olnud avaliku õiguse osakonna juhataja, juhtinud Põhja-Euroopa küsimustega tegelevat osakonda, töötanud asejuhina Taani saatkonnas Pariisis ning vanemnõunikuna Taani esinduse juures OSCEs ja Rahvusvahelises Aatomienergia Agentuuris (IAEA) Viinis. Tal on rahvusvahelise õiguse diplom Cambridge'i ülikoolist ning õigusteaduste magistrikraad Kopenhaageni Ülikoolist ja Londoni King’s College’ist. Ta on kirjutanud õigusalaseid raamatuid, sealhulgas "Freedom of Speech and Responsibility" ("Sõnavabadus ja vastutus”).
-
2022Meediavabaduse Koalitsiooni Konverents -
2021INIMÕIGUSTE INSTITUUDI VIDEOJUTUD, VOL 2ÜKSIKISIK VS ÜHISKONNA HUVID. KUMB ON TÄHTSAM?
PÕHI- JA INIMÕIGUSED ERI KULTUURIDES -
2020Inimõiguste Instituudi videojutud, Vol 1Paneel 1: Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?
Paneel 2: Ajakirjandus – kas äärmuste kajastaja või seisukohtade võtja?
Paneel 3: Kas ÜROst on saanud inimõigusi rikkuvate riikide tööriist? -
2019Väärtused ja huvid paralleelmaailmadesPuhas keskkond ja maakera tulevik, võimalus säilitada eraelu ja inimpsüühikale vajalik tagasitõmbumise võimalus on praktilised teemad, mis puudutavad kõiki. -
2018Väärtuskonfliktid2018. aastal arutleti paneelides väikeriike kui võrdseid partnereid, kas inimõigustel on tulevikku, kui palju võivad mõjutada algoritmid inimõigusi ja kas Venemaal on tulevikku. -
2017Kas inimõigused on vabalanguses?Aastakonverents käsitles inim- õiguste vaatenurgast lähtudes mitmeid täna aktuaalseid teemasid: terrorism, tehnoloogia areng, julgeolek, väikeriigid globaliseeruvas maailmas, kultuur ja rahvusvaheline koostöö. -
2016Must-valged väärtused polariseeruvas maailmasKonverentsil tulid jutuks Eesti avalik arvamus inimõigustest ja siinsete uusimmigrantide hinnang inimõiguste olukorrale, propaganda mõju kollektiivsetele inimõigustele ning migratsioonikriisi valguses räägiti sõna- ja väljendusvabadusest Euroopas. -
2015Inimõigused muutuvas ajasKäsitlesime Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, keelelisi inimõigusi, samuti inimõiguste tagamisega seotud väljakutseid Ukrainas ja pagulaskriisi Euroopas. -
2014Väärikus inimõiguste kontekstisKonverents käsitles rahvusvahelist õigust, põlisrahvaste õigusi, inimõiguste probleeme Venemaal ja privaatsusõigust kui inimõigust. -
2013Inimõigused ja ühinemisvabadusAnalüüsime inimsusevastaseid kuritegusid, valitsusväliste organisatsioonide rolli, kuidas ühendada terrorismivastase võitluse meetmed inimõiguste kaitsega reaalses elus ning küberruumis. -
2012Uued väljakutsed inimõigustesKonverents seadis esiplaanile inimõigused ja julgeoleku ning inimõigused ja interneti. -
2011Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäevale pühendatud konverentsInimõiguste Instituut on Eesti esimene ja vanim sõltumatu organisatsioon (asutatud 1992), mis tegeleb süstemaatiliselt inimõigustega.