Esinejad
TERVITUSSÕNAVÕTUD
Konverentsi peakorraldaja
Mart Nutt on 1992. aastast alates VII, VIII, IX, X, XI ja XII Riigikogu liige. Mart Nutt on kõigis Riigikogu koosseisudes kuulunud põhiseaduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni. Mart Nutt lõpetas 1985. aastal Tartu Ülikooli ajaloolase ja etnograafina ning aspirantuuri samas 1988. aastal. 2011. aastal kaitses Mart Nutt Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritöö „Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises”. 2011. aastast on ta Inimõiguste Instituudi nõukogu liige. Mart Nutt oli ÜRO Inimõiguste Nõukogu Darfuri missiooni liige 2007-2008 ning Euroopa Nõukogu Rassismi ja Sallimatuse Vastase Komisjoni liige aastatel 1998-2013. Inimõiguste Aastakonverentsi peakorraldaja.
Eesti Vabariigi President
Sündinud 26. detsembril 1953. aastal Rootsi pealinnas Stockholmis ning elanud ja töötanud kokku viies riigis. Tema lapsepõlvekodus valitsesid eestilikud väärtused, hariduse sai ta USA ühes parimas ülikoolis, töö on viinud ta kokku Eesti oleviku ja tulevikuga viimased 25 aastat – see ongi kujundanud Toomas Hendrik Ilvest isikuna ja Euroopa väikeriigi presidendina 21. sajandil.
EESTI OSALUS INIMÕIGUSTE NÕUKOGUS
Välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengukoostöö osakonna peadirektor
Jüri Seilenthal on Eesti Välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengukoostöö osakonna peadirektor. Aastatel 2009–2015 oli ta Genfis Eesti Vabariigi alaline esindaja ja suursaadik ÜRO jt rahvusvaheliste organisatsioonide juures. Suursaadikuna esindas ta Eestit ka ÜRO Inimõiguste Nõukogus.
1. paneel: BALTI RIIKIDE VENE VÄHEMUS – VÕIMALUSED, VÄLJAKUTSED JA OHUD
Keeleteadlane ja Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees
Ta on Eesti Rakenduslingvistika Ühingu asutajaliige ja Integratsiooni Uuringute Instituudi juhatuse liige. Ta on olnud Eesti valitsuse esindaja mitmetel rahvusvahelistel keelefoorumitel ÜRO-s, Euroopa Nõukogus ja Läänemeremaade Nõukogus. Ta on Tartu Ülikooli Narva Kolledži eesti keele dotsent ja eesti keele lektoraadi juhataja. Ta on olnud Tallinna Ülikooli keelepoliitika professor, Riigi Keeleameti peadirektor ja Eesti Vabariigi Presidendi nõunik inimõiguste küsimustes. Ta on olnud mitmete rahvuslike ja rahvusvaheliste erialaväljaannete toimetaja ning avaldanud kümneid teadusartikleid.
Läti Ülikooli professor ja prorektor
Oli Läti parlamendi liige aastatel 2002–2014, mille jooksul juhtis ta nii inimõiguste komisjoni kui ka hariduse, teaduse ja kultuuri komisjoni. Ta oli Läti haridusminister 2004.–2006. ning 2014. aastal. Aastatel 2006–2009 oli ta Euroopa Rahvuslike Keeleinstituutide Föderatsiooni (EFNIL) asepresident.
Dotsent, Stockholmi Ülikool
Ta on uurinud keelte sotsiolingvistilisi ja poliitilisi ning ideoloogilisi rolle kultuuridevahelises kommunikatsioonis. Oma doktorikraadi omandas ta Barcelona Ülikoolis, uurides keelte ideoloogiaid ja sotsiolingvistilisi keskkondi Tallinnas ja Barcelonas. Ta on uurinud inglise keele rolli globaalse keelena kõrgemas haridussüsteemis ning selle mõju keelepoliitikale. Lisaks osaleb ta hetkel üleeuroopalises projektis, milles uuritakse mitmekeelsuse võimalusi ja väljakutseid Euroopas. Ta on pidanud keele- ja kultuuriteemalisi kursuseid Barcelonas, Oxfordis, Tallinnas ja Tartus.
Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor
Töötanud poliitikaanalüütikuna Balti Uuringute keskuses Tartu Ülikoolis. Oma töös tegeleb ta peamiselt inimõiguste ja vähemuste õigustega, integratsiooni, migratsiooni ja põgenike küsimustega ning poliitilise ja etnilise identiteeti uurimisega. Alates 2007. aastast nõustab ta Eesti Vabariigi valitsust integratsioonistrateegiate loomisel. 2014. aastal külastas ta OSCE/ODIHR valimiste vaatlejana kahel korral Ukrainat. Aastatel 2014-2015 juhtis ta Välisministeeriumi humanitaarprogrammi Ukrainas.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur
Riina Kaljurand on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ning tema uurimisvaldkondadeks on Läänemere julgeolek, Põhja-Balti kaitse- ja julgeolekukoostöö ning Venemaa pehme jõud. Riina on alates 2013. aastast Lennart Meri konverentsi direktor. Ta on töötanud Eesti Välisministeeriumis ning olnud välisteenistuses Eesti saatkondades Oslos ja Stockholmis. 2002 aastal oli ta lühikest aega Stockholmi Ülikooli juures ametis teaduri assistendina. 2002-2003 töötas Riina SIDA (Swedish International Development Agancy) poolt koordineeritud projekti „Avaliku halduse reform” raames Kiievis. Aastast 2004-2007 töötas Riina Eesti Kaitseministeeriumis, sellest kaks ja pool aastat kaitseministeeriumi kantsleri abina. Ta on õppinud riigiteadust ja sotsiaalantropoloogiat Stockholmi Ülikoolis ja Belfasti ülikoolis, The Queen’s University of Belfast (1997-2002) ning tal on Stockholmi Ülikooli magistrikraad riigiteaduses.
Tallinna Ülikooli professor
Ta on töötanud Tallinna Ülikoolis professorina, Eesti Keele Instituudis vanemlaborandina ning Eesti Humanitaarinstituudis. Tal on doktorikraad üldkeeleteaduses Tartu Ülikoolist. Lisaks on ta õppinud ka Oxfordis heebrea ja judaismi õpingute keskuses. Tema põhilised uurimisteemad on sotsiolingvistika, eesti-vene keelekontaktid, jidiš Balti riikides ning etnodialektid.
2. paneel: VENEMAA LÄBI ERI PÕLVKONDADE MÕTETE
Rahvusvaheliste suhete professor Milano Rahvusvaheliste Suhete Koolis ja New Yorgi The New Schoolis
Ta on vanemteadur World Policy instituudis ning Council of Foreign Relations liige. Tema artiklid on ilmunud väljaannetes nagu Newsweek, The New York Times, The Wall Street Journal, Financial Times ja paljud teised. Tema sulest on ilmunud raamatud "Imagining Nabokov: Russia Between Art and Politics" (2008) ja "The Lost Khrushchev: A Journey Into the Gulag of the Russian Mind" (2014).
Vene ajakirjanik ja Boriss Nemtsovi fondi asutaja
On 2015. aasta veebruaris tapetud vene opositsiooniliidri Boriss Nemtsovi tütar. Ta on lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete alal. Ta on töötanud uudistetoimetajana RBC televisioonis – vene eratelekanalis, mis keskendub majandus- ja finantsteemadele. 2015. aasta maikuus lahkus Nemtsova Venemaalt Saksamaale, kus alates augustist töötab Deutche Welle toimetuses ajakirjanikuna.
Inimõiguste aktivist ja endine ajakirjanik
Töötanud sellistes Venemaa iseseisva meedia esindustes nagu ДОЖДЬ (Dožd), Slon.ru, The New Times ja Afiša. Praegu on ta Mihhail Hodorkovski asutatud Avatud Venemaa liikumise inimõiguste projekti koordinaator. Sel aastal oli nende üheks suurimaks töövõiduks seitsme lapse ema, riigireetmise süüdistuste alusel arreteeritud ning 20-aastase vangistusega silmitsi seisnud Svetlana Davõdova vabastamine ja tema kaasuse sulgemine.
Vene ajakirjanik, telekanali Dožd reporter, dokumentalist
Ta alustas oma karjääri aastatel 2009–2012 telekanali NTV (vn НТВ) saates „Reporteriamet“ («Профессия-репортер»), jätkates 2012–2014 saates „Nädal Marianna Maksimovskajaga“ («Неделя с Марианной Максимовской»), mida pikka aega peeti ainsaks sõltumatuks saateks Venemaa föderaalsel telemaastikul.
Pärast saate „Nädal“ («Неделя») sulgemist 2014. aasta septembris liitus ta telekanaliga Dožd («Дождь»). Ta on toonud eetrisse Venemaa ja Ukraina vahelisest konfliktist kõnelevad reportaažid: kuidas saavad lastest Ukraina-vastase propaganda ohvrid; kuidas palgatakse vene vabatahtlikke sõdimiseks Donbassis; kuidas saadetakse kohtu ette ajateenijad, kes keelduvad Ukrainas sõdimast.
Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur
Ta on töötanud Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Teaduste Akadeemias ja Eesti Rahva Muuseumis. Tal on doktorikraad sotsiaalantropoloogias Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikoolist. Alates 1995. aastast on ta regulaarselt käinud etnograafilistel välitöödel Lääne-Siberis, Jakuutias ja Ida-Saksamaal. Ta peamisteks uurimisteemadeks on majandus- ja juriidiline antropoloogia, muusikakultuurid, identiteediprotsessid ja omandisuhted muusikaäris. Ta kuulub ka Popmuusika Uuringute Rahvusvahelisse Assotsiatsiooni ning osaleb Kultuuriteooria Tippkeskuse töös. Ta on raamatu “Minu Jakuutia” autor.
Inimõiguste Instituudi ekspert, Tallinna Ülikooli doktorant ja lektor
Tal on magistrikraad Ida-Aasia õpingutes, kus ta keskendus peamiselt Hiinale. Oma doktoritöö kirjutab ta Hiina “pehmetest jõududest” (eriti Konfutsiuse instituutidest, ingl soft power) ning Hiina-Taiwani suhetest. Kultuuriteoreetiku ja Eestis elava vene vähemuse liikmena on ta avaldanud mitmeid artikleid ning osalenud aruteludel, mis räägivad vene vähemusest Eestis, venekeelsest meediaruumist ning vene meedia mõjutustest Eestis. Lisaks on ta käsitlenud Eestis elavate vene vähemuste identiteediküsimusi.
3. paneel: VÄLISMINISTRITE ARUTELU: EUROOPA PAGULASKRIIS
Eesti välisminister
Ta on töötanud Eesti suursaadikuna Ameerika Ühendriikides, Mehhikos ja Kanadas, Kasashtanis, Venemaal ning Iisraelis. Enne välisministriks saamist on Kaljurand olnud välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler, justiits- ja konsulaarküsimuste asekantsler, välismajandussuhete ja arenguabi asekantsler ning õigus- ja konsulaarküsimuste asekantsler ja õigusnõunik. Lisaks on ta olnud välisministeeriumi õigusosakonna peadirektor, rahvusvaheliste lepete osakonna direktor, töötanud pressi- ja infoosakonnas ning nõunikuna Eesti saatkonnas Helsingis. Tal on magistrikraad õigusteaduses Tartu Ülikoolist, samuti rahvusvahelises õiguses ja diplomaatias Tuftsi ülikoolist USAs.
Ungari välisminister
Ökonomist, kes on omandanud kraadi rahvusvahelistes suhetes Budapesti Majandusteaduste Ülikoolist. Teda on valitud Ungari parlamendi liikmeks viimasel neljal järjestikusel korral. Ta on olnud Ungari eriesindaja nii Venemaa kui ka Hiinaga suhete arendamisel.
Strateegiliste asjade riigisekretär Rumeenias
Daniel Ionita on Rumeenia välisministeeriumis erinevate valdkondadega töötanud alates 1996. aastast, lisaks on ta olnud Rumeenia suursaadik Norras. Oma karjääri jooksul on ta töötanud mitmete organisatsioonidega, näiteks Euroopa Liidu, NATO, OSCE ja Euroopa Komisjoniga.
Foto: RADU TUTA / AGERPRES STREAM
Rootsi välisministeeriumi suursaadik migratsiooni küsimustes
Ta on varasemalt töötanud Rootsi alalise esindajana ÜROs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides Genfis. Lisaks on ta töötanud rahvusvahelise koostöö arenduse osakonna direktorina Rootsi välisministeeriumis ning asedirektorina välisministeeriumi globaalse julgeoleku küsimustega tegelevas osakonnas. Hariduse on ta omandanud Stockholmi majanduskoolis.
Eesti ajakirjanik ja meediaekspert
Ta on olnud Eesti Raadio toimetaja, Maailmapanga Tallinna esinduse nõunik ja Eesti Televisiooni toimetaja-saatejuht. Lisaks on ta töötanud nii Eesti Vabariigi Presidendi pressinõunikuna kui olnud Eesti Televisiooni alaline korrespondent Brüsselis. Hetkel on ta Balti Filmi- ja Meediakooli teleajakirjanduse lektor ja Eesti Rahvusringhäälingu toimetaja-saatejuht. Aastate jooksul on ta Eesti Televisioonile loonud üle tosina dokumentaalsaate. 2012. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi, käsitledes ajakirjanduslikku faktiloomet erinevates ühiskondlikes tingimustes.
4. paneel: EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHTU ROLL JA MÕJU TÄNASES EUROOPAS
Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik ja asepresident (Ungari)
Ungari surmanuhtluse vastase liiga asutaja ning selle kõneisik. 1990-ndate alguses nõustas ta Ungari presidenti õigusküsimustes. Aastatel 1993–2007 töötas ta Kesk-Euroopa Ülikoolis. Alates 2008. aastast on ta Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik ning 2015. aasta novembrist ka selle asepresident.
Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, II sektsiooni asepresident (Eesti)
Ta on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa õiguse professor ning Rahvusvahelise Alalise Vahekohtu liige. Varem on ta juhtinud Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu, Eesti Juristide Liidu Euroopa õiguse ühendust ja Rahvusvahelise Euroopa õiguse ühendust. Aastatel 2004–2011 oli ta Eesti Vabariigi riigikohtunik ning 2002–2004 justiitsministeeriumi õigusloome asekantsler. Ta on kuulunud Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi juhatusse ning Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS nõukokku. Lisaks töötamisele Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumis on ta end erialaselt täiendanud Prantsusmaa ja Rootsi justiitsministeeriumides, Euroopa Komisjoni õigusteenistuses, Saksamaa Kõrgeimas Föderaalhalduskohtus ja Prantsusmaa Riiginõukogus. Laffranque'il on õigusteaduste magistrikraad Münsteri Ülikoolist Saksamaal ning juura doktorikraad Tartu Ülikoolist (2003). 2013. valis Eesti Euroopa Liikumine ta Aasta Eurooplaseks.
Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik (Venemaa)
2004–2010 oli Londoni riikidevaheliste õigusuuringute keskuse ja Moskva Lomonossovi Ülikooli professor. Ta on töötanud ka Venemaa Ülemkohtu kohtunikuna.
Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik
Aastatel 2006–2012 oli ta Viru maakohtu kohtunik ja esimees, 2002–2006 Narva linnakohtu kohtunik ja esimees ning 2001–2002 oli ta Tallinna linnakohtu kohtunik. Alates 2010. aastast on ta Eesti ad hoc kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus. Ta on eksperdina osalenud mitmetes OSCE ja Euroopa Liidu projektides Kasahstanis, Ukrainas, Kõrgõstanis, Usbekistanis, Moldovas ja Montenegros.
5. paneel: UKRAINA JA INIMÕIGUSED: TÄNANE OLUKORD OKUPEERITUD JA ANNEKTEERITUD ALADEL
Ukraina parlamendi liige ja krimmitatarlaste maailmakongressi president
Ta on krimmitatarlane, kes on üles kasvanud Usbekistanis, kuhu ta noores eas küüditati, ning kes on veetnud terve oma elu krimmitatarlaste õiguste eest seistes. Hariduse omandas ta Moskva Ajalooarhiivi Instituudis ning ta on töötanud aastaid Riias asuvas riigiarhiivis. Ta kuulub krimmitatarlaste esinduskogusse ning alates 2013. aastast on ta selle esimees. Ta on mitmel korral kuulunud nii Krimmi Autonoomse Piirkonna parlamenti (ning olnud selle aseesimees) kui ka Ukraina parlamenti.
Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu kõneisik terroritõrje küsimustes
Varem on ta töötanud Ukraina parlamendi Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitsekomitee nõuandjana. 2008. aastal lahkus ta tegevteenistusest reservkoloneli auastmega. Enne seda töötas ta teabeohvitserina Ukraina rahuvalve korpuses Horvaatias, Kosovos, Sierra Leones, Liibanonis, Kuveidis ja Iraagis. Oma tegevteenistuse jooksul on ta töötanud Ukraina kaitseministeeriumi pressiesinduses ning Ukraina mereväe teabetalituses. Hariduse on ta omandanud Lvivi Kõrgemas Sõjakoolis, kus õppis teabetööd ja ajakirjandust sõjaväes. Ta on saanud mitmeid tunnustusi ja auhindu, sealjuures Ukraina Tunnustatud Ajakirjaniku tiitli.
Ukrainas asuv reporter rahvusvahelistele väljaannetele The Times, POLITICO ja Newsweek
Ajakirjanik, kes kohapealse reporterina kajastab Ukrainas toimuvat rahvusvahelistele väljaannetele The Times, POLITICO ja Newsweek. Varem on ta töötanud ajalehe The Independent reporterina. Ta kajastab nii Ukraina rindesündmusi kui ka tsiiviilelanike olukorda. Aastatel 2013-2014 töötas ta Amnesty Internationali heaks, kus tegeles meediasuhete ning globaalsete meediakampaaniatega, samuti Ukraina ja Lõuna-Kaukasuse piirkonna inimõiguseid puudutavate projektidega. Ta aitas tööle lükata Amnesty Internationali kontorit Ukrainas ning külastas arvukalt konverentse, kus oli firma kõneisik Ukraina küsimustes. Hariduselt on ta ajaloolane, omades bakalaureusekraadi Bristoli Ülikoolist, Suurbritannias. Kõrvalerialana õppis ta õigusteadust ning just juura alal on ta end ka erialaselt täiendanud.
Ukraina sündmusi kajastav The Economisti ja POLITICO reporter
Annabelle Chapman on Varssavis elav ajakirjanik, kes töötab The Economisti ja POLITICO väljaannete heaks. Chapman on kajastanud Ukraina ja Poola sündmusi väljaannetele nagu Foreign Affairs, Newsweek, Foreign Policy ja Financial Times. Varasemalt elas ta Kiievis, kus kajastas Maidani tegevusi ning töötas valimiste vaatlejana OSCE heaks. Praegu on tal lõpetamisel doktorikraad Oxfordi ülikooli juures, kus ta on töötanud ka õppejõuna Hertfordi kolledžis. Tema doktoritöö uurib inimesi, kes olid II maailmasõja tõttu sunnitud oma koduriikidest lahkuma.
Ukraina ajakirjanik ja sõjaekspert, veebilehe Tsensor.NET peatoimetaja
Ta on töötanud ajalehtedes Kijevskije Vedomosti ja Zerkalo nedeli ('Nädala peegel'). 2004. aastal lõi ta veebilehe Tsensor.NET (Цензор.НЕТ) ja on selle peatoimetaja. Ta on kirjutanud stesenaariumi filmile „Oranž taevas“ ("Оранжевое небо”), olnud filmi „Hirmu illusioon“ ("Иллюзия страха") produtsent. Ta on ajakirjanik, kes kajastab teravaid sotsiaalseid teemasid ja viib läbi ajakirjandusuurimusi. Ta on paljastanud hulgaliselt korruptsioonijuhtumeid ja muid võimuladviku kuritegusid. „Rahu“ ajal panid tema materjalid närveerima paljusid tüüri juures seisvaid isikuid ning sundisid neid end õigustama ja kohtusse minema. Tema loodud Tsensor.NET kuulub Ukraina kõige populaarsemate uudisteportaalide hulka. Ta praegune peamine teema on riigis kujunenud olukord – Venemaa agressioon ning sõjategevus Donbassis.
Endine Eesti suursaadik Ukrainas
Tänasel päeval töötab ta strateegilise kommunikatsiooni nõunikuna Euroopa Liidu nõuandemissioonil Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAMis). 2014. aastal külastas ta Ukrainat OSCE vaatlusmissiooniga, kus oli Odessa osakonna asejuht. Ta on töötanud Eesti Välisministeeriumis poliitika planeerimise büroo direktorina ning olnud Eesti Vabariigi suursaadik Saksamaal, Ukrainas ja Venemaal. Aastatel 2003–2007 oli ta Riigikogu liige ning kuulus riigikaitsekomisjoni ning NATO Parlamentaarsesse Assambleesse, kus oli Ukraina töörühma aseesimees. Ta on nõustanud mitmeid siirdefaasis olevaid riike (sealhulgas Georgia, Aserbaidžaan, Balkanimaad) ning töötanud Eesti Välisministeeriumis nõunikuna. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning töötanud õppejõuna ning rektori suhtekorraldusnõunikuna.
Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees
Vootele Hansen on Eesti poliitik ja geograaf. Vootele Hansen lõpetas 1985. aastal Tartu Ülikooli geograafiateaduskonna. Ta töötas aastatel 1985–1990 Rakendusgeograafia Instituudis ja 1990–1992 Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta kuulus ka Riigikogu VIII ja IX koosseisu. Aastatel 1994–1995 oli ta Andres Tarandi valitsuses keskkonnaminister. Vootele Hansen on EELK misjonikeskuse nõukogu liige ja Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees.
-
2022Meediavabaduse Koalitsiooni Konverents -
2021INIMÕIGUSTE INSTITUUDI VIDEOJUTUD, VOL 2ÜKSIKISIK VS ÜHISKONNA HUVID. KUMB ON TÄHTSAM?
PÕHI- JA INIMÕIGUSED ERI KULTUURIDES -
2020Inimõiguste Instituudi videojutud, Vol 1Paneel 1: Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?
Paneel 2: Ajakirjandus – kas äärmuste kajastaja või seisukohtade võtja?
Paneel 3: Kas ÜROst on saanud inimõigusi rikkuvate riikide tööriist? -
2019Väärtused ja huvid paralleelmaailmadesPuhas keskkond ja maakera tulevik, võimalus säilitada eraelu ja inimpsüühikale vajalik tagasitõmbumise võimalus on praktilised teemad, mis puudutavad kõiki. -
2018Väärtuskonfliktid2018. aastal arutleti paneelides väikeriike kui võrdseid partnereid, kas inimõigustel on tulevikku, kui palju võivad mõjutada algoritmid inimõigusi ja kas Venemaal on tulevikku. -
2017Kas inimõigused on vabalanguses?Aastakonverents käsitles inim- õiguste vaatenurgast lähtudes mitmeid täna aktuaalseid teemasid: terrorism, tehnoloogia areng, julgeolek, väikeriigid globaliseeruvas maailmas, kultuur ja rahvusvaheline koostöö. -
2016Must-valged väärtused polariseeruvas maailmasKonverentsil tulid jutuks Eesti avalik arvamus inimõigustest ja siinsete uusimmigrantide hinnang inimõiguste olukorrale, propaganda mõju kollektiivsetele inimõigustele ning migratsioonikriisi valguses räägiti sõna- ja väljendusvabadusest Euroopas. -
2015Inimõigused muutuvas ajasKäsitlesime Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, keelelisi inimõigusi, samuti inimõiguste tagamisega seotud väljakutseid Ukrainas ja pagulaskriisi Euroopas. -
2014Väärikus inimõiguste kontekstisKonverents käsitles rahvusvahelist õigust, põlisrahvaste õigusi, inimõiguste probleeme Venemaal ja privaatsusõigust kui inimõigust. -
2013Inimõigused ja ühinemisvabadusAnalüüsime inimsusevastaseid kuritegusid, valitsusväliste organisatsioonide rolli, kuidas ühendada terrorismivastase võitluse meetmed inimõiguste kaitsega reaalses elus ning küberruumis. -
2012Uued väljakutsed inimõigustesKonverents seadis esiplaanile inimõigused ja julgeoleku ning inimõigused ja interneti. -
2011Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäevale pühendatud konverentsInimõiguste Instituut on Eesti esimene ja vanim sõltumatu organisatsioon (asutatud 1992), mis tegeleb süstemaatiliselt inimõigustega.