Ph.D Mart Nutt, Konverentsi peakorraldaja
Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi President
Jüri Seilenthal, Välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengukoostöö osakonna peadirektor
Suur osa konverentsist keskendub postsovetliku ruumi olulistele küsimustele. Esitletakse värsket Eestis läbi viidud uuringut “Keelelised inimõigused ja julgeolek”, mis kaardistab seda osa inimõigustest, mis on seotud keelekasutuse ning erinevate sihtrühmade käitumisega. Sellele järgneb diskussioon, kus käsitletakse integratsiooni ja julgeoleku küsimusi, mis puudutavad Balti riikide vene vähemust.
Mart Rannut, Keeleteadlane ja Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees
Ina Druviete, Läti Ülikooli professor ja prorektor
Josep Soler-Carbonell, Dotsent, Stockholmi Ülikool
Kristina Kallas, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor
Riina Kaljurand, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur
Anna Verschik, Tallinna Ülikooli professor
Teine paneel vaatleb, kuidas Venemaa erinevad põlvkonnad mõistavad võimu diskursust ja intelligentsi rolli ühiskonnas. Venemaal on esile kerkimas uus põlvkond aktiviste ja poliitikuid, kelle roll riigi kujundamisel muutub aja möödudes üha tähtsamaks.
Nina Hruštšova, Rahvusvaheliste suhete professor Milano Rahvusvaheliste Suhete Koolis ja New Yorgi The New Schoolis
Žanna Nemtsova, Vene ajakirjanik ja Boriss Nemtsovi fondi asutaja
Maria Baronova, Inimõiguste aktivist ja endine ajakirjanik
Sergei Erženkov, Vene ajakirjanik, telekanali Dožd reporter, dokumentalist
Aimar Ventsel, Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur
Katja Koort, Inimõiguste Instituudi ekspert, Tallinna Ülikooli doktorant ja lektor
Tänasel päeval on Euroopa üheks põletavamaks ja mitmetahulisemaks väljakutseks süvenev pagulaskriis. Pagulaskriisi üheks oluliseks küsimuseks on inimõigused – kas ja kuidas tagada Euroopasse saabujatele nende baasõigused? Paneelis arutlevad erinevate Euroopa riikide välisministrid selle üle, kuidas tekkinud pagulaskriisi mõista, seda lahendada ja milliseid samme selleks ette tuleb võtta.
Marina Kaljurand, Eesti välisminister
Péter Szijjártó, Ungari välisminister
Daniel Ionita, Strateegiliste asjade riigisekretär Rumeenias
Jan Knutsson, Rootsi välisministeeriumi suursaadik migratsiooni küsimustes
Indrek Treufeldt, Eesti ajakirjanik ja meediaekspert
Laiemal avalikkusel puudub selge arusaam kohtu võimalustest ja võimust. Keskendume viimastele olulisematele juhtumitele ning proovime mõista, mis rolli kohus tänapäeva rahvusvahelises süsteemis täidab. Otsime vastuseid nendele ja mitmetele teistele küsimustele.
András Sajó, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik ja asepresident (Ungari)
Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, II sektsiooni asepresident (Eesti)
Dmitri Dedov, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik (Venemaa)
Pavel Gontšarov, Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik
Ukraina paneelis leiab käsitlemist tänane olukord selles riigis. Krimm on Venemaa poolt annekteeritud, Kagu-Ukraina osaliselt okupeeritud. Koostöös piirkonna separatistidega tegutsevad seal ka Vene sõjaväelased. Ukraina sõjaväel on Ukraina idaosas täita ka julgeoleku ja inimõiguste tagaja roll, mis on okupeeritud aladel keeruline ja üle miljoni inimese on põgenenud sõjapiirkonnast.
Refat Tšubarov, Ukraina parlamendi liige ja krimmitatarlaste maailmakongressi president
Andrei Lõssenko, Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu kõneisik terroritõrje küsimustes
Maxim Tucker, Ukrainas asuv reporter rahvusvahelistele väljaannetele The Times, POLITICO ja Newsweek
Annabelle Chapman, Ukraina sündmusi kajastav The Economisti ja POLITICO reporter
Juri Butusov, Ukraina ajakirjanik ja sõjaekspert, veebilehe Tsensor.NET peatoimetaja
Tiit Matsulevitš, Endine Eesti suursaadik Ukrainas
Mart Nutt, Riigikogu liige, konverentsi peakorraldaja
Vootele Hansen, Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees
-
2022Meediavabaduse Koalitsiooni Konverents
-
2021INIMÕIGUSTE INSTITUUDI VIDEOJUTUD, VOL 2ÜKSIKISIK VS ÜHISKONNA HUVID. KUMB ON TÄHTSAM?
PÕHI- JA INIMÕIGUSED ERI KULTUURIDES -
2020Inimõiguste Instituudi videojutud, Vol 1Paneel 1: Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?
Paneel 2: Ajakirjandus – kas äärmuste kajastaja või seisukohtade võtja?
Paneel 3: Kas ÜROst on saanud inimõigusi rikkuvate riikide tööriist? -
2019Väärtused ja huvid paralleelmaailmadesPuhas keskkond ja maakera tulevik, võimalus säilitada eraelu ja inimpsüühikale vajalik tagasitõmbumise võimalus on praktilised teemad, mis puudutavad kõiki.
-
2018Väärtuskonfliktid2018. aastal arutleti paneelides väikeriike kui võrdseid partnereid, kas inimõigustel on tulevikku, kui palju võivad mõjutada algoritmid inimõigusi ja kas Venemaal on tulevikku.
-
2017Kas inimõigused on vabalanguses?Aastakonverents käsitles inim- õiguste vaatenurgast lähtudes mitmeid täna aktuaalseid teemasid: terrorism, tehnoloogia areng, julgeolek, väikeriigid globaliseeruvas maailmas, kultuur ja rahvusvaheline koostöö.
-
2016Must-valged väärtused polariseeruvas maailmasKonverentsil tulid jutuks Eesti avalik arvamus inimõigustest ja siinsete uusimmigrantide hinnang inimõiguste olukorrale, propaganda mõju kollektiivsetele inimõigustele ning migratsioonikriisi valguses räägiti sõna- ja väljendusvabadusest Euroopas.
-
2015Inimõigused muutuvas ajasKäsitlesime Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, keelelisi inimõigusi, samuti inimõiguste tagamisega seotud väljakutseid Ukrainas ja pagulaskriisi Euroopas.
-
2014Väärikus inimõiguste kontekstisKonverents käsitles rahvusvahelist õigust, põlisrahvaste õigusi, inimõiguste probleeme Venemaal ja privaatsusõigust kui inimõigust.
-
2013Inimõigused ja ühinemisvabadusAnalüüsime inimsusevastaseid kuritegusid, valitsusväliste organisatsioonide rolli, kuidas ühendada terrorismivastase võitluse meetmed inimõiguste kaitsega reaalses elus ning küberruumis.
-
2012Uued väljakutsed inimõigustesKonverents seadis esiplaanile inimõigused ja julgeoleku ning inimõigused ja interneti.
-
2011Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäevale pühendatud konverentsInimõiguste Instituut on Eesti esimene ja vanim sõltumatu organisatsioon (asutatud 1992), mis tegeleb süstemaatiliselt inimõigustega.