Kas inimõigused on vabalanguses?

8. detsembril 2017 toimub Tallinnas Inimõiguste aastakonverents.

Seitsmes kõrgetasemeline Inimõiguste aastakonverents on unikaalne üritus, mis toob ühe katuse alla kokku eri valdkondade, eri tausta ja eri vaadetega eksperdid, kelle kõigi üks eesmärke on tagada inimõiguste väärtuste kestmine.

Konverents käsitleb inimõiguste vaatenurgast lähtudes mitmeid täna aktuaalseid teemasid: terrorism, tehnoloogia areng, julgeolek, väikeriigid globaliseeruvas maailmas, kultuur ja rahvusvaheline koostöö.

Maailmas aina kriitilisemaks muutuvas julgeolekuolukorras vaatleme sõnavabaduse, privaatsuse ning mitmete teiste põhiõiguste seisukorda ning küsime: kas inimõigused on vabalanguses? Koos mõtleme, kuidas kaitsta kõigi inimõigusi ja igaühe õigust elule.

Kas tehnoloogia ohustab inimõigusi?

Tehnoloogia areng loob uusi võimalusi, kuid viimased aastad on näidanud, et tipptehnoloogilistel saavutustel võib olla ka pahupool. Populismi levik, häkkimised, valeuudised, küberkuriteod, sotsiaalvõrgustikke värbamiseks kasutavad terrorirühmitused – need on vaid mõned näited uutest, nn 21. sajandi ohtudest inimese põhiõigustele. Kuidas tagada, et meie avatust sotsiaalmeedias ei kasutataks ära meie endi kahjuks? Kuidas säilitada privaatsust, kui iga meie liigutus veebis jätab jälje? Kas meie õigus informatsioonile on tagatud, kui levivad libauudised ja meedia töötab klikipõhiselt? Mismoodi kaitsta oma põhiõigusi küberilmas?

Euroopa põhiõiguste kriisi lävel

Euroopa bürokraatlik ja tihti projektipõhine süsteem on raskustes uutele väljakutsetele vastu seismisel. Meid on tabanud populismi ja terrorismi levik, äärmuslike liikumiste ja isolatsionistlike poliitikate populaarsus, rändekriis ja piiride sulgemine. Inimeste kindlustunne ja kaitstus on inimõiguste tagamise vältimatuteks eeltingimusteks, kuid neid saab saavutada vaid läbi rahvusvaheliste kokkulepete. Kui riigid ei soovi enam koostööd teha, kas siis rahvusvaheline inimõiguste süsteem ikka töötab? Euroopa ees seisab oluline küsimus: kuidas ühildada erinevaid kultuuri- ja komberuume nii, et tagatud oleksid nii kohalike kui ka siia rändavate teiste kultuuride esindajate inimõigused ning kõigi põhiõigusi toetav julgeolek? Kuidas lahendada Euroopas ja mujal tekkinud vastuolusid nii, et me ei peaks lahti ütlema oma põhiväärtustest?

Kas inimõigused on vabalanguses?

Inimõigused on baasväärtused, mida peaksime kaasas kandma nii tööl, kodus, isiklikes, professionaalsetes ja rahvusvahelistes suhetes, küberilmas, sotsiaalmeedias ja igal pool mujal. Ometi on “inimõiguste” tähendus viimasel ajal muutunud justkui sõnakõlksuks, millest räägitakse vaid üksikute teemade kontekstis või omistatakse vaid teatud ringkondadele. Kas inimõigused senise väärtuste kogumina on end ammendanud? Või on meie õigused muutunud meie jaoks nii elementaarseks, et me ei mõtlegi enam nende peale? Ja kui ka mõtleme, kas näeme neid õigusi käsikäes ka kohustustega? Mis seisus on inimõigused täna – kas meid ootab tagasilangus või seisame millegi uue lävel?

Väikeriigid, põlisrahvad ja inimõigused

Väikeriikidel on maailmas roll, mida suurriikides alati ei märgata. Väikeriigid on paindlikud ja suudavad nii innovatsiooni kui ka globaalsete muutustega kiiremini kaasa minna. See puudutab ka inimõigusi. Kiiresti muutuvas maailmas suudavad just väikeriigid välja pakkuda efektiivseid lahendusi inimõiguste kaitse teemal. Mobiilsusega kompenseerivad väikeriigid oma väiksuse ja on head partnerid suurriikidele.
Väikeriigid oskavad rahvusvahelise õiguse tähtsust paremini hinnata, kuna see on nende olemasolu jaoks tähtsam kui suurriikidel. Seega mõistab väikeriik mitmeid maailma kitsaskohti suuriikidest paremini ja võib osutuda ÜRO Julgeolekunõukogus vajaliku sõnumi väljatoojaks. Eesti soov on saada ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks aastail 2020–2021.
Väikeriik mõistab paremini põlisrahvaste olukorda. Põlisrahvaste võimalused kaitsta oma kultuuri, elulaadi ja keskkonda on piiratud. Väikeriikidel võiks olla selline eriline missioon. ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena võtaks Eesti põlisrahvaste õiguste teema arutelule.

Meie aastakonverentsil on osalenud teiste hulgas: Madeleine K. Albright, Mihhail Hodorkovski, Dominque reynie, Ülle MadiseVagn Joensen, Cuno Jakob Tarfusser, Richard Barrett, Dr Quirine Eijkman, Mustafa Qadri, Kalev H. Leetaru, Artjom Troitski, Stephen J. Rapp, Gentian Zyberi, Riina Kionka, Dunja Mijatovic, Thomas Zerdick, Malavika Jayaram, David Mothander , Douglas Davidson, Anja Mihr, , Christopher McCrudden, Mustafa Džemilev, Marriët Schuurman, Galina Timtšenko, Dalee Sambo Doroug, Maria  Makejeva, Lauri Mälksoo, Dmitri Muratov ja teised.

Konverentsi patroon on Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Korraldaja jätab endale õiguse teha ajakavas ja esinejates muudatusi.

Sissepääs kutsetega