Kas elame äärmuste ajastul, mil radikaalsus on moes?
Õiguskantsler
Ülle Madise on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse bakalaureuse- ja magistriastme cum laude ning saanud Tallinna Tehnikaülikoolis filosoofiadoktori kraadi avaliku halduse erialal. Enne õiguskantsleriks saamist on ta olnud professor mitmes ülikoolis (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool) ning töötanud Eesti Vabariigi presidendi õigusnõunikuna. 2019. aastal loodi Ülle Madise eestvedamisel riiklik inimõiguste nõukogu, mille eesmärgiks on nõustada õiguskantslerit inimõigustega seonduvates küsimustes. Ülle Madise on ka Euroopa Rassismi ja Sallimatuse Vastase Komisjoni (ECRI) liige.
President
Rootsis paadipõgenike peres sündinud ja elanud ning töötanud kokku viies riigis. Hariduse sai ta USA ühes parimas, Columbia ülikoolis, töötades hiljem ajakirjaniku ja poliitikuna. 1993-1996 oli Ilves Eesti suursaadik Washingtonis, 1996-1998 ning 1999-2002 välisminister, 2004-2006 Euroopa Parlamendi liige ning 2006-2016 vabariigi president. Nüüd tegutseb Ilves Stanfordi ülikooli külalisteadurina, on Maailma Majandusfoorumi plokiahela töörühma juht ning kuulub Müncheni julgeolekukonverentsi nõukokku.
Kodanikuaktivist ja kolumnist
Lõpetas 1993. aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi alal ning on töötanud panganduses. 2012. aasta novembris oli ta üks avaliku pöördumise „Harta 12” algatajaist.
2020. aastal asutas ta liberaalset maailmavaadet propageeriva Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK). 2016. aasta augustist on Jüristo mõttekoja Praxis juhatuse esimees.
Ajakirjandus – kas äärmuste kajastaja või seisukohtade võtja?
Ajakirjanik, „Reporterid ilma piirideta” peasekretär
Aastatel 1998-2007 Prantsuse ajakirja Le Point uuriv ajakirjanik, töötanud samuti telekanalite Arte ja TF1, teinud dokumentaalfilme ja kirjutanud raamatuid ning juhtinud aastatel 2008-2012 üht Prantsusmaa juhtivat ajakirjanduskooli Centre de formation des journalistes de Paris. Aastast 2012 on Deloire organisatsiooni “Reporterid ilma piirideta” peasekretär. 2019. aastast on Deloire ka Informatsiooni ja Demokraatia Foorumi president.
Ajakirjanik
Õppinud politoloogiat, slavistikat, meediat ja kultuuridevahelist kommunikatsiooni Hamburgis, Pariisis, Peterburis ja Sofias. 1995. aastast sai temast päevalehe die tageszeitung Ida-Euroopa korrespondent, aastast 2011 juhib ta välistoimetust. Lisaks sellele korraldab ta töötube endise Nõukogude Liidu aladelt pärit noortele ajakirjanikele ning on ka ise nendes piirkondades - eriti Lõuna-Kaukaasias - sage külaline.
Sõltumatu meediaanalüütik, meedia- ja kommunikatsiooniekspert ja publitsist
Ta on töötanud konsultandi, koolitaja ja strateegilise nõustajana ning televisiooni programmijuhina. Tema kogemustepagasisse kuulub ka töö spordireporteri, toimetaja ja kommentaatorina. Ta on avaldanud mitu raamatut ja erinevaid publikatsioone. Tal on kõrgem haridus Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialalt.
Välisministeeriumi poliitika planeerimise ja Euroopa direktoraadi juht. (UK)
Välisministeeriumi poliitika planeerimise ja Euroopa direktoraadi juht. (UK)
Ühendkuningriigi välisministeeriumi multilateraalse poliitika direktor alates augustist 2018. Varem on teeninud Briti saatkonnas Venetsueelas, osalenud ÜRO relvastuskontrolli meeskonna töös Bagdadis, olnud finantskriisi ajal Londonis valitsuse juures asunud riikliku majandusnõukogu sekretariaadi asedirektor ning välisministeeriumi poliitika planeerimise ja Euroopa direktoraadi juht. Pärast seda oli Ühendkuningriigi suursaatkonnas Washingtonis nõunik poliitika-, side-, majandus- ja globaalküsimustes. 2016-2018 juhtis ta välisministeeriumi kaasajastamisprogrammi Diplomacy 20:20.
Ajakirjanik
On töötanud Eesti Raadio toimetaja, Maailmapanga Tallinna esinduse nõuniku ja Eesti Televisiooni toimetaja-saatejuhina. Lisaks on ta olnud nii Eesti Vabariigi Presidendi pressinõunik kui ETV alaline korrespondent Brüsselis. Hetkel on Treufeld Balti Filmi- ja Meediakooli teleajakirjanduse õppejõud ja ERRi toimetaja ja saatejuht. Aastate jooksul on ta ETV-le loonud üle tosina dokumentaalsaate. 2012. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi, käsitledes ajakirjanduslikku faktiloomet erinevates ühiskondlikes tingimustes.
Kas ÜROst on saanud inimõigusi rikkuvate riikide tööriist?
Välisminister
Lõpetas 1997. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning töötas pärast seda, 1998-2001 Vabariigi Presidendi kantselei direktorina. 2001-2002 erakonna Res Publica poliitiline sekretär, 2002-2003 Sisekaitseakadeemia lektor. 2003-2012 ning 2014-2015 Riigikogu liige, 2012-2015 oli ta ka Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Reinsalu on olnud kolmes erinevas ministriametis: 2012-2014 kaitseminister, 2015-2019 justiitsminister ning alates 2019. aastast välisminister.
Suursaadik ÜRO juures
Saksa välisteenistuses alates 1982. aastast. 1986-1989 Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna teine sekretär Marokos, pärast seda Leningradi peakonsulaadi asejuht. 1992. aastal nõunik Saksamaa esinduses Euroopa Liidu juures. 1995-1998 Euroopa Liidu referent välisministeeriumis ja liidupäevas ning 2002-2006 Saksamaa alalises esinduses ÜRO juures poliitikaosakonna juht. 2007-2009 ÜRO asjade volinik Saksa välisministeeriumis ning juhtis 2009. aastast sealsamas. ÜRO ja globaalsete küsimuste osakonda. Aastatel 2013-2016 oli Ungern-Sternberg suursaadik Iraanis, 2016-2018 Indoneesias ja Ida-Timoris. Alates 2018. aastast on ta Saksamaa suursaadik ÜRO juures Genfis.
Rootsi välisministeeriumi asepeadirektor
Rootsi välisministeeriumi asepeadirektor ning ÜRO poliitika-, konflikti- ja humanitaarasjade osakonna juht. Lundi ülikoolis õigusteadust ja politoloogiat õppinud Skau on varem olnud suursaadik Venetsueelas ning esindaja ÜRO julgeolekunõukogu juures. 2015-2016 juhtis ta Rootsi julgeolekunõukokogu liikmelisuse kampaaniat. 2005 oli ta Rootsi peaministri büroo rahvusvaheliste suhete sekretär, 2005-2010 Rootsi alalise esinduse esimene sekretär ÜRO juures New Yorkis ning 2010-2013 Euroopa Liidu delegatsiooni asejuht Zimbabwes. Enne Rootsi välisteenistusse asumist töötas ta ÜRO heaks Aafrikas ja Ladina-Ameerikas.
Ajakirjanik
Õppinud Moskva ülikoolis sotsioloogiat, New Yorgi Ülikoolis kommunikatsiooni ja Columbia ülikoolis rahvusvahelisi suhteid. Alustas nii raadio- kui teletööd juba teismelisena. 1990 asus elama Kanadasse, oli asetoimetaja Toronto ajalehes Vaba Eestlane ja tõi seal eetrisse Kanada esimese eestikeelse iganädalase raadiosaate. 1992-2004 Ameerika Hääle ajakirjanik Washingtonis ja New Yorgis. Alates 2004. aastast kuni 2013. aasta kevadeni töötas ERRi korrespondendina USAs, misjärel kolis tagasi Eestisse. Aastatel 2011-2013 juhtis ERR-i teadussaatesarja “Püramiidi tipus”. 2014-2015 oli ERR-i Moskva korrespondent, 2016-2017 uudistesaate “Aktuaalne kaamera” üks ankruid. Alates 2017 aastast vabakutseline ajakirjanik.