Avakõned

Prof Ph.D. Ülle Madise
õiguskantsler

Ülle Madise on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse bakalaureuse- ja magistriastme cum laude ning saanud Tallinna Tehnikaülikoolis filosoofiadoktori kraadi avaliku halduse erialal. Enne õiguskantsleriks saamist on ta olnud professor mitmes ülikoolis (Tartu Ülikool, Tallina Tehnikaülikool) ning töötanud Eesti Vabariigi presidendi õigusnõunikuna. 2019. aastal loodi Ülle Madise eestvedamisel riiklik inimõiguste nõukogu, mille eesmärgiks on nõustada õiguskantslerit inimõigustega seonduvates küsimustes.

Raivo Aeg
justiitsminister

Raivo Aeg on alates 2019. aasta aprillist olnud Eesti Vabariigi justiitsminister. Aeg on olnud 2014. aastast erakonna Isamaa liige. 2015–2019 kuulus ta Riigikogu XIII koosseisu ning oli julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees. Enne seda on Aeg olnud Õiguskantsleri Kantselei nõunik, Kaitsepolitseiameti peadirektor, Politseiameti peadirektor, Politseiameti peadirektori asetäitja ja Politseiameti korrakaitseosakonna juht. 2008. aastal tunnustati teda Kotkaristi II klassi teenetemärgiga.

Vootele Hansen
Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees

Vootele Hansen lõpetas 1985. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geograafiateaduskonna. 1985–1990 töötas Hansen Moskvas Rakendusgeograafia Instituudi Läänemere osakonnas ja 1990–1992 Tallinna Tehnikaülikoolis (Läänemere osakond taasliideti Tehnikaülikooliga). Ta kuulus Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu. 1994–1995 oli Hansen Andres Tarandi valitsuse keskkonnaminister. 2004. aastast on ta olnud kooliõpetaja. 2007–2010 töötas ta ühtlasi Riigikontrollis. Hansen on EELK misjonikeskuse nõukogu liige ning Tallinna Toompea Kaarli koguduse juhatuse ja Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees.

I paneel: Kas universaalsed inimõigused on üldse võimalikud erinevates kultuurides?

Hille Hanso
ajakirjanik

Hille Hanso on Istanbulis elav vabakutseline ajakirjanik, vaatleja ja dokumentalist. Tema peamiseks huvialaks on Lähis-Ida poliitiline olukord ning meediaväljaannetes on ta analüüsinud selle regiooni eri riikide käitumist rahvusvahelisel areenil. Oma elust Türgis on ta kirjutanud 2014. aastal ilmunud raamatu "Minu Istanbul. Poolik ja tervik".
Hanso on aktiivne eestkõneleja inimõiguste kaitse küsimustes: ta on osalenud soolise võrdõiguslikkuse koolitustel (Iisraelis ja Indias) ning viinud neid läbi Kõrgõzstanis, Tadžikistanis ja Türgis. Ühtlasi töötab ta aastast 2018 Liibanonis ja Jordaanias MTÜ Eesti Pagulasabi koordinaatorina, hallates Süüria põgenikele suunatud abiprojekte. Selle aasta konverentsil modereerib Hanso arutelu "Kas universaalsed inimõigused on üldse võimalikud erinevates kultuurides?"

Rouba Mhaissen
majandusteadlane ja aktivist

Rouba Mhaissen on Süüria-Liibanoni päritolu majandusteadlane ja aktivist. Tema peamiste huvialade hulka kuuluvad rahvusvaheline koostöö ja areng ning ränne. 2011. aastal lõi Mhaissen kodanikuorganisatsiooni Sawa for Development and Aid, mille eesmärgiks on aidata Süüria põgenike peresid Liibanonis. Tal on magistrikraad rahvusvahelise koostöö ja arengu ning doktorikraad soolise ja majandusliku arengu alal, mõlemad omandas ta Londoni Ülikoolis. Peale rände tegeleb Mhaissen aktiivselt soolise ebavõrdsuse vähendamise probleemidega, keskendudes Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (MENA) regiooni naiste olukorrale tööturul.

Ashur Sargon Eskrya
Assüüria Kristlaste Abistamise Ühingu Iraagi osakonna president

Assüüria Kristlaste Abistamise Ühingu (Assyrian Aid Society, AAS) Iraagi osakonna president. AAS tegeleb humanitaarabi andmisega Assüüria kristlastele ning see asutati nende toetamiseks pärast 1991. aasta Lahesõda. Aastatel 2008–2010 töötas Eskrya ühingu asepresidendina, võttes üle presidendi rolli 2010. aastal. Ta on lõpetanud Bagdadi Ülikooli inseneri erialal. Eskrya on osalenud paljudel konverentsidel, tõstes seeläbi rahvusvahelist teadlikkust Assüüria kristlaste olukorrast.

Peeter Selg
Tallinna Ülikooli professor

Peeter Selg on Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi professor. Ta on töötanud teaduri ja õppejõuna ülikoolides ligi 20 aastat. 2011. aastal sai Selg Tallinna Ülikoolis doktorikraadi riigi- ja poliitikateaduste alal. Ta on avaldanud arvukalt erialaseid artikleid ja publikatsioone, juhendanud väitekirjade kirjutamist ning toimetanud ja retsenseerinud mainekaid akadeemilisi ajakirju. 2018. aastast on Selg Palgrave Macmillani kirjastuse raamatusarja ”Palgrave Studies in Relational Sociology” ja Routledge’i kirjastuse raamatusarja ”Routledge Focus” raamatutaotluste eksperthindaja.

Robert Ilatov
Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu nõunik

Robert Ilatov on pikaaegne Iisraeli poliitik ning Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu nõunik. Ta on olnud neli ametiaega Knesseti liige, parlamendi saadikuna tegeles ta peamiselt majanduse ja välispoliitikaga. Aastatel 1993–2003 kuulus Ilatov Netanya linnavolikogusse, kus ta juhtis immigratsioonikomiteed. 2003–2006 töötas Ilatov Netanya abilinnapeana

II paneel: Milliseid väljakutseid inimõigustele esitavad kliimamuutused?

Toomas Tiivel
bioloog ja diplomaat

Toomas Tiivel on bioloog ja diplomaat. Ta lõpetas 1975. aastal bioloogina Tartu Riikliku Ülikooli ning töötas seejärel Eesti NSV Teaduste Akadeemias. 1984. aastal sai Tiivel bioloogiadoktori kraadi (PhD), 1993. aastast oli ta professor. Eesti Vabariigi Välisministeeriumisse asus ta tööle 1992. aastal ja on pidanud seal erinevaid ameteid. Tiivel oli Läti Vabariigi (1994–1998) ja Rootsi Kuningriigi suursaadik (2000–2004) ning Hiinas Shanghai EXPO 2010 Eesti peakomissar (2008–2010).
Ta on pidanud loenguid (sealhulgas õppejõuna Tallinna Ülikoolis, Audenteses, Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Diplomaatide Koolis) ning avaldanud ja tõlkinud mitmeid raamatuid ja artikleid, muu hulgas on ta käsitlenud evolutsiooni, demokraatia ja mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide probleeme. Aastast 2019 on Tiivel Eesti Looduskaitse Seltsi esimees.

Kersti Kaljulaid
Vabariigi President

Aastatel 2004-2016 oli Kersti Kaljulaid Euroopa Kontrollkoja liige. Ta on varem töötanud Eesti Energia Iru elektrijaama finantsdirektori ja direktorina ning Eesti peaministri majandusnõunikuna. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis loodusteaduskonna geneetika erialal ning majandusteaduskonna magistrantuuri. Vabariigi President toetab paljusid organisatsioone ja ettevõtmisi, sh oli ta Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimise kampaania patroon.

Bibiana García
rohemajanduse ja jätkusuutliku ettevõtluse spetsialist, adelphi

Bibiana García annab rohemajanduse ja jätkusuutliku ettevõtluse kohta poliitikaalaseid konsultatsioone sõltumatus mõttekojas adelphi. Muu hulgas tegeleb ta inimõigustealase hoolsuskohustuse rakendamisega rahvusvaheliste ettevõtete tarne- ja väärtusloomeahelas. Enne ametisse asumist adelphi’s kogus García kogemusi inimõiguste ja jätkusuutliku äri alal. Berliinis ESG reitinguagentuuris töötamise ajal analüüsis ja hindas ta ettevõtete jätkusuutlikkuse tulemusi. Berliinis asuvas Euroopa põhiseaduslike ja inimõiguste keskuses (ECCHR) tegeles ta õigusalase abi andmisega lõunapoolkera korporatsioonides töötavatele inimõiguste rikkumise all kannatavatele ohvritele. Osaledes CEJIL-is (Centro por la Justicia y el Derecho Internacional) Costa Ricas, töötas ta Rahvusvahelise Inimõiguste Kohtu heaks rahvusvaheliste inimõiguste alal ning abistas Mehhikos ja Hondurases inimõiguste rikkumiste käes kannatavaid inimesi.

https://www.adelphi.de/en/employee/bibiana-garcia

Panu Pihkala
Helsingi Ülikooli keskkonnatehnoloogia õppetooli dotsent

Ta uurib keskkonnaprobleemide psühholoogilist ja spirituaalset dimensiooni. Soomes on Pihkala saanud tuntuks ökoärevuse mõiste tutvustajana. Ökoärevuseks nimetatakse olukorda, kus inimene tunneb keskkonnaprobleemidele mõeldes rahutust ja lootusetust. Sel teemal on Pihkala avaldanud mitmeid raamatuid ja teaduslikke artikleid. Peale teadustöö tegeleb ta keskkonnahariduse edendamisega ning on ordineeritud pastor.

Karolis Žibas
integratsiooniametnik, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhja-Euroopa piirkondlik esindus

Karolis Žibas on ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhja-Euroopa piirkondliku esinduse regionaalne integratsiooniametnik. Ta on töötanud teadurina Leedu Sotsiaaluuringute Keskuses ja Vytautas Magnuse Ülikoolis. Oma uurimistöös on ta keskendunud migratsioonile ning inimõiguste olukorrale Balti riikides. Ta on Vilniuses tegutseva MTÜ Diversity Development Group asutaja ja tegevjuht (2012. a-st).

Peter Veit
ekspert keskkonna ja inimõiguste alal

Maailma Ressursside Instituudi juures tegutseva maa ja maavarade õiguste initsiatiivi (Land and Resources Rights, LRR) direktor. LRR-i eesmärgiks on tugevdada maakogukondade õigusi keskkonnale ja loodusvaradele. Oma pika karjääri jooksul on ta keskendunud peamiselt keskkonna ja inimõiguste ning keskkonna ja demokraatia vaheliste seoste uurimisele. Veit on teinud teadustööd paljudes Aafrika riikides, nt Sierra Leones ja Rwandas. Ta on Johns Hopkinsi Ülikooli dotsent.

Konverentsipäeva teise poole avasõnad

Siim Kallas
Riigikogu aseesimees

Siim Kallas oli aastatel 2004–2014 Euroopa Komisjoni asepresident. Ta oli ühtlasi Euroopa Komisjoni transpordivolinik ning haldusasjade, auditi ja pettusevastase võitluse volinik. Kallas on olnud Eesti Panga president, Eesti peaminister, rahandusminister, välisminister, NSV Liidu Ülemnõukogu liige ja Riigikogu liige. Kallas on liberaalse erakonna Eesti Reformierakond asutajaliige; 1994–2004 oli ta selle esimees. 2010. aastal asutas ta Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Kristi ja Siim Kallase allfondi, et toetada Eesti ajaloo tutvustamist teatrikunsti vahenditega. Ta on avaldanud mitmeid raamatuid, sealhulgas „Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu“ (2018).

III paneel: Kas tehnoloogia areng sõidab inimõigustest üle?

Urve Eslas
teabemanipulatsioonide uurija

Urve Eslas on teabemanipulatsioonide uurija, rahvusvahelise organisatsiooni OIP Balti piirkonna juht ja ametist lahkunud EV presidendi Toomas Hendrik Ilvese nõunik. Tal on filosoofia magistrikraad ning praegu kirjutab ta konfliktiloome kohta doktoritööd. Varem on Eslas töötanud Washingtonis asuvas Euroopa Poliitikauuringute Keskuses (Center for European Policy Analysis) ja arvamustoimetajana ajalehes Postimees.

Ph.D. Peter Fussey
teadur, tehnoloogia ja inimõiguste ekspert

Peter Fussey peamiste teadusuuringute fookuses on olnud turvalisus, järelevalve ja kontroll. Nendes valdkondades on ta avaldanud rohkesti publikatsioone. Fussey on teadlaste ülemaailmse võrgustiku Surveillance Studies Network direktor. Praegu juhib ta teadusuuringuid viieaastase suuremahulise ESRC projekti raames, milles analüüsitakse IKT-põhiste ja suurandmetega võimaldatud turbetavade mõju inimõigustele USA-s, Suurbritannias, Brasiilias, Saksamaal ja Indias. Muud hiljuti rahastatud teadusuuringud on hõlmanud projekte, milles analüüsitakse terrorismivastast võitlust Ühendkuningriigi rahvarohketes kohtades ja eraldi ka tulevikulinna vastupanuvõimet terroriohule. Fussey on teinud koostööd Suurbritannia ja Euroopa kesk- ja piirkondlike valitsustega ning nõustanud neid paljudes küsimustes, näiteks jälitustegevuse reguleerimise, avaliku korra ja korrakaitse ning linnade suurürituste turvalisuse ja sotsiaalse mõju osas. Samuti töötab ta ekspertide nõuandekogudes mitme suuremahulise EL-i algatuse jaoks, mis käsitlevad inimkaubanduse, linnaturvalisuse jmt küsimusi.

Andy Carvin
vanemteadur Atlantic Councili Digitaalses uurimislaboris

Andy Carvin on vanemteadur Atlantic Councili Digitaalses uurimislaboris, mis on võtnud sihiks tuvastada, avaldada ja selgitada teabemanipulatsioone, kasutades selleks avatud andmeid. Aastatel 2006–2013 tegutes ta sotsiaalmeedia spetsialistina USA
avalik-õiguslikus raadios. Carvin sai tuntuks 2010. aastal Tuneesia revolutsiooni kohta Twitteris tehtud säutsudega. Ta on köitnud tuhandeid jälgijaid, võideldes uudiste tõepärasuse eest sotsiaalmeedias. 1990. aastate lõpus seisis taselle eest, et internetti hakataks rohkem kasutama üldhariduskoolides. Carvin on juhtinud organisatsiooni Digital Divide Network, mille eesmärgiks on vähendada inimeste ebavõrdset ligipääsu infotehnoloogiale.

David Patrikarakos
Briti ajakirjanik ja autor

Briti ajakirjanik ja mitmete poliitikaalaste raamatute autor. Magistrikraadi omandas ta 2008. aastal Oxfordi Ülikoolis. Ajakirjanikuna on Patrikarakos teinud kaastööd maailmakuulsatele meediaväljaannetele, nagu Politico, Foreign Policy ja Financial Times. Ta on avaldanud raamatuid rahvusvaheliste suhete teemal, neist tuntuimad on "Nuclear Iran: Birth of An Atomic State" ja "War in 140 Characters: How Social Media is Reshaping Conflict in the Twenty-First Century".

Josh Lyons
geosfäärilise analüüsi programmi direktor, Human Rights Watch

Josh Lyons on Human Rights Watchi geosfäärilise analüüsi programmi direktor, vastutades inimõiguste menetlemisel satelliidi-, drooni- ja tehisintellektilahenduste eest. Ta on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) OTP tehnilise nõuandekogu liige ja on kaasa aidanud rahvusvahelistele juurdlustele, sealhulgas ÜRO Gaza faktide kogumise missiooni aruandele Gazas 2009. aastal ja ÜRO peasekretäri eksperdirühma aruandele Sri Lanka kohta 2011. aastal. Ta on seotud ÜRO uurimiskomisjoni tööga Süürias ja faktide otsimise missiooniga Myanmaris. Enne HRW-ga liitumist oli Lyons ÜRO operatiivsete satelliitrakenduste programmi peaanalüütik, vastutades satelliidipõhiste aruannete üldise uurimise, arendamise ja koostamise eest, et toetada humanitaarabioperatsioone loodusõnnetuste ja relvakonfliktide ajal. Lyons on omandanud magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Londoni Majanduskoolis (LSE) ja geograafia alal Londoni Ülikooli Kolledžis (UCL).

Ph.D. Anna-Maria Osula
strateegianõunik, Guardtime

Anna-Maria Osula on küberturvalisuse ettevõtte Guardtime strateegianõunik, kes pakub blockchain-tehnoloogial põhinevaid lahendusi andmete haldamiseks ning reaalajas tuvastamiseks ja küberrünnakute leevendamiseks. Ta töötab ka Tallinna Tehnikaülikoolis vanemteadurina. Varem on ta töötanud vanemteadurina NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuses, kus tema uurimisvaldkonnad hõlmasid riiklikke küberturvalisuse strateegiaid, rahvusvahelisi organisatsioone, rahvusvahelist kriminaalset koostööd ja seadusi. Aastatel 2013–2015 oli ta NATO CCD COE projekti „Kübernormid” eestvedaja ning raamatu „Rahvusvahelised kübernormid: õigus-, poliitika- ja tööstusperspektiivid” kaastoimetaja. Ta on iga-aastase konverentsi “Interdisciplinary Cyber Research” (ICR) asutaja ja kaasläbiviija (Tallinn, Eesti). Osula on omandanud IT-õiguse alal magistrikraadi Stockholmi Ülikoolis ja õigusteaduse doktori kraadi Tartu Ülikoolis.

IV paneel: Mis saab inimõigustest pealetungiva populismi ajastul?

Prof Ph.D. Ülle Madise
õiguskantsler

Ülle Madise on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse bakalaureuse- ja magistriastme cum laude ning saanud Tallinna Tehnikaülikoolis filosoofiadoktori kraadi avaliku halduse erialal. Enne õiguskantsleriks saamist on ta olnud professor mitmes ülikoolis (Tartu Ülikool, Tallina Tehnikaülikool) ning töötanud Eesti Vabariigi presidendi õigusnõunikuna. 2019. aastal loodi Ülle Madise eestvedamisel riiklik inimõiguste nõukogu, mille eesmärgiks on nõustada õiguskantslerit inimõigustega seonduvates küsimustes.

Ph.D. Koldo Casla
Newcastle’i Ülikooli teadur ja inimõigustega tegeleva valitsusvälise organisatsiooni Just Fair poliitikajuht

Newcastle’i Ülikooli teadur ja inimõigustega tegeleva valitsusvälise organisatsiooni Just Fair poliitikajuht. Just Fair monitoorib Ühendkuningriigis majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi. Casla on Ühendkuningriigi esimese majanduslike ja sotsiaalsete õiguste seaduse eelnõu kaasautor, see valmis Newcastle'i Ülikoolis koos partneritega kodanikuühiskonnast ja teistest ülikoolidest. Ta sai doktorikraadi Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute alal King’s College‘is Londonis, Fulbrighti rahvusvaheliste uuringute magistrikraadi Denveri Ülikoolis, magistrikraadi inimõiguste teoorias ja praktikas Essexi Ülikoolis ning õigusteaduste kraadi Hispaanias Baskimaa Ülikoolis. Ta on koostanud neli Amnesty Internationali raporti, mis käsitlevad tervishoiu, hariduse ja eluasemeõigusi Hispaanias. Casla on hiljuti avaldanud raamatu “Politics of International Human Rights Law Promotion in Western Europe: Order versus Justice”.

Ph.D. Santiago Zabala
õppejõud ja filosoof

Ph.D. Santiago Zabala on ICREA (Catalan Institution for Research and Advanced Studies) filosoofia professor Pompeu Fabra ülikoolis Barcelonas. Zabala kasvas üles Roomas, Viinis ja Genfis. Ta on omandanud doktorikraadi Rooma paavstlikus Lateraani ülikoolis ning õpetanud Johns Hopkinsi ülikoolis, Beijini Renmini ülikoolis ja Barcelona ülikoolis. Zabala on avaldanud arvukalt raamatuid ja artikleid ning tema töid on käsitlenud Columbia University Press, Al-Jazeera, The Guardian, The New York Times ja muud lugupeetud väljaanded. Tema peamised uurimisvaldkonnad on religioonifilosoofia, politoloogia ja esteetika.

Peter C. Baker
vabakutseline ajakirjanik

USA vabakutseline ajakirjanik, kelle töid võib leida mainekatest väljaannetest nagu The Guardian, The New Yorker ja The New York Times. 2019. aasta jaanuaris avaldas The Guardian tema essee populismist, kus Baker kirjeldab populismi mitmetahulisust ning populismi ja demokraatia vahelisi seoseid. Samuti on ta kirjutanud mitmeid artikleid USA ajaloost, keskendudes sealhulgas rassismi ja majandusliku ebavõrdsuse teemadele.
https://psmag.com/author/peter-c-baker
https://www.theguardian.com/news/2019/jan/10/we-the-people-the-battle-to-define-populism

Ph.D. Eva  Piirimäe
Tartu Ülikooli dotsent

Tartu Ülikooli dotsent, kes on töötanud külalisteaduri ja -professorina Harvardi ja Yale’i Ülikoolis. Tema huvivaldkonnaks on inimõiguste ja rahvaste enesemääramise teooriad pikas ajaloolises perspektiivis. Doktorikraadi omandas Piirimäe Cambridge’i Ülikoolis. Ta on avaldanud teaduslikke artikleid ja artiklikogumikke, hetkel kirjutab ta raamatut Johann Gottfried Herderi ideedest patriotismi, rahvusluse ja kosmopolitismi kohta.