Avakõned

Vootele Hansen
Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees

Vootele Hansen on Eesti poliitik ja geograaf. Vootele Hansen lõpetas 1985. aastal Tartu Ülikooli geograafiateaduskonna. Ta töötas aastatel 1985–1990 Rakendusgeograafia Instituudis ja 1990–1992 Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta kuulus ka Riigikogu VIII ja IX koosseisu. Aastatel 1994–1995 oli ta Andres Tarandi valitsuses keskkonnaminister. Vootele Hansen on EELK misjonikeskuse nõukogu liige ja Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

Poliitikas kohtab kahte sorti inimesi: neid, kes tegelevad poliitikaga selleks, et midagi ära teha, ja neid, kes teevad midagi selleks, et poliitikas olla. Minu jaoks on kõige tähtsam võimalus midagi ära teha, ent ma ei kiirusta hukka mõistma neid, kelle jaoks on poliitika eeskätt elukutse. Lihtsalt minu jaoks on huvitavam protsess ise kui enda osa selles.
Vt lisa: https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/81aecc23-8483-48d6-9217-289fce86b1b5/EikiNestor/

Ph.D Mart Nutt
Riigikogu liige, konverentsi peakorraldaja

1992. aastast alates VII, VIII, IX, X, XI, XII ja XIII Riigikogu liige. Mart Nutt on kõigis Riigikogu koosseisudes kuulunud põhiseaduskomisjoni ja hetkel Väliskomisjoni liige. Lisaks on ta OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni esimees. Mart Nutt lõpetas 1985. aastal Tartu Ülikooli ajaloolase ja etnograafina ning aspirantuuri samas 1988. aastal. 2011. aastal kaitses Mart Nutt Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritöö „Eesti parlamendi pädevuse kujunemine ja rakendamine välissuhtlemises”. 2011. aastast on ta Inimõiguste Instituudi nõukogu liige. Mart Nutt oli ÜRO Inimõiguste Nõukogu Darfuri missiooni liige 2007-2008 ning Euroopa Nõukogu Rassismi ja Sallimatuse Vastase Komisjoni liige aastatel 1998-2013. Ta on Riigivapi II klassi teenetemärgi kavaler.

Prof. Leonhard Lapin
Eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor

Leonhard Lapini tegevus Eesti kunsti- ja kultuuriväljal on olnud ulatuslik – ta on tegutsenud nii kujutava kunstniku kui ka tegevarhitektina, võtnud sõna kultuuriteoreetilistel ja päevakajalistel teemadel, kirjutanud proosat ja luulet ning mõjutanud õppejõuna paljusid kunstiüliõpilasi. Hariduse omandas ta aastatel 1966–1971 ERKI-s arhitektuuri erialal, kuid juba õpingute päevil tõmbas teda paralleelselt arhitektuuriga kujutav kunst ja performance. Lapinit võibki pidada nii eesti kunsti häppeningi isaks kui ka avangardkunsti lipulaevaks. Rahvusvaheliselt lõi laineid tema graafika, mis käsitles inimese ja masina ühinemist kui kaasaegset konflikti inimese ja tehnoloogia vahel. Samuti võib Lapinit pidada üheks Eesti popkunsti edendajaks. Koos teiste uuendusmeelsete noorte kunstnikega 1969. a. loodud rühmituse SOUP ‘69 raames jäljendati lääne moodsa kunsti eeskujusid ning tõlgendati ameerikalikku popkultuuri kohalikus kontekstis. 1990. aastatest alates on Lapin süvenenud omaloodud suprealismi kontseptsiooni, mis kommenteerib tarbimisühiskonna mõjusid kultuuris. Leonhard Lapin tegutseb aktiivselt ka tänasel päeval ning tema teosed kuuluvad nii paljude mainekate kunstimuuseumide kogudesse kui ka erakogudesse.

Lapini loomingut võib leida teiste seas Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Arhitektuurimuuseumi, Eesti Panga, Helsingi Linna Kunstimuuseumi, Alvar Aalto Muuseumi, Bridgestone´i Kunstimuuseumi, Ćiurlionise Rahvusliku Kunstimuuseumi, Zimmerli Kunstimuuseumi, Kiasma, Rootsi Rahvusgalerii, Sydney Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Tretjakovi Galerii jt. muuseumide-galeriide kogudest.

I paneel: Väikeriik kui võrdne partner

Pasi Patokallio
Suursaadik, välispoliitika ja relvastuskontrolli ekspert

Pasi Patokallio on kauaaegne Soome diplomaat. Ta töötas aastatel 1974–2017 välisteenistujana rahvusvahelise koostöö, julgeoleku ja relvastuskontrolli alal. Patokallio on olnud Iisraelis, Kanadas ja Austraalias (2013–2016) Soome suursaadik. Varem on välisteenistus viinud teda kahel korral Ameerika Ühendriikidesse, aga ka Tokyosse ja Genfi. Aastatel 2009–2012 juhtis Patokallio välisministri erisaadikuna Soome ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmelisuse kampaaniat. Patokalliol on magistrikraad rahvusvaheliste suhete alal ja ta on olnud külalisteadur Harvardi ülikooli Weatherheadi rahvusvaheliste suhete instituudis. Tema poolt Soome meedias välispoliitika teemadel avaldatud seisukohad on pälvinud laialdast vastukaja ja ärgitanud diskussiooni.

Jens Ole Bach Hansen
Taani diplomaat, ÜRO kestliku arengu eesmärkide eestvedaja

Jens Ole Bach Hansen töötab Taani alalises esinduses ÜRO juures. Ta on tunnustatud ekspert ÜRO kestliku arengu eesmärkide (SDG) ja rahvusvahelise arengukoostöö vallas. 2014. aastal tunnustati teda European Young Leader aunimetusega. Hansen on Taani välisteenistuses tegelenud rahvusvahelise koostöö ja arenguabi temaatikaga ning juhtinud mitmeid arengukoostöö programme, keskendudes eeskätt ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Tal on olnud võimalus Taani esindajana kaasa rääkida ÜRO töökorralduse reformi ja Julgeolekunõukogu tegevuse tõhustamise teemadel. Varem on ta töötanud Taani saatkonna asejuhina Jordaanias ja enne seda ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioonis Gaza sektoris. Hansen on õppinud Pariisis Poliitikauuringute Instituudis (Sciences Po) ning Roskilde, Columbia ja Harvardi ülikoolis, tal on magistrikraad rahvusvaheliste suhete alal.

Raimonda Murmokaitė
Suursaadik, Leedu välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonna direktor

Raimonda Murmokaitė on staažikas Leedu diplomaat. Enne välisministeeriumi julgeolekupoliitika direktori ametikohale asumist oli ta Leedu suursaadik ÜRO juures (2012–2017). Samal ajal täitis ta ühtlasi kahel korral ÜRO Julgeolekunõukogu presidendi kohuseid. Leedu välisministeeriumis on ta juhtinud ÜRO, rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste osakonda, samuti regionaalse kahepoolse koostöö osakonda ning vastutanud poliitikaplaneerimise üksuse töö eest. Varem on Murmokaitė olnud New Yorgis Leedu ÜRO esinduse asejuht ning töötanud ka Roomas Leedu saatkonnas.

Paul Teesalu
Eesti välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler

Paul Teesalu on rikkaliku kogemustepagasiga Eesti diplomaat. Enne välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsleri kohale asumist 2017. aastal töötas ta samas poliitikaosakonna juhatajana. Ta on olnud Eesti suursaadik Egiptuses, esindanud Eestit Araabia Liiga juures ja aastatel 2013–2015 olnud Eesti esimene suursaadik Aafrika Liidu juures. Varem on Teesalu juhtinud välisministeeriumi julgeolekupoliitika bürood ja rahvusvaheliste organisatsioonide bürood. Ta on töötanud Eesti esinduses OSCE juures Viinis ja NATO juures Brüsselis. Teesalu on lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna, ta on ka Eesti Diplomaatide Kooli vilistlane.

Evelyn Kaldoja
Ajakirjanik, välispoliitika ekspert, ajaleht Postimees

Evelyn Kaldoja on ajalehe Postimees välistoimetuse juht, tunnustatud välispoliitika ja julgeolekuekspert ning oodatud esineja nii meedias kui ka konverentsidel. Postimehes on ta töötanud alates 2004. aastast. Mitmekülgse ajakirjanikuna on Kaldoja muuhulgas külastanud sõjalisi missioone Afganistanis, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis, käsitlenud põhjalikult välis- ja julgeolekupoliitikat ning ühena vähestest Eesti ajakirjanikest saatnud paavst Fransiscust tema hiljutisel visiidil Balti riikides. Kaldoja omandas magistrikraadi politoloogia erialal Tartu Ülikoolis.

II paneel: Kas inimõigustel on tulevikku?

John Dalhuisen
Inimõiguste ja pagulasküsimuste ekspert, Euroopa Stabiilsusinitsiatiivi (ESI) vanemteadur

John Dalhuisen on aastatepikkuse praktilise kogemusega inimõiguste ja pagulasküsimuste ekspert, kes peale Amnesty Internationalist (AI) lahkumist asus tööle rahvusvahelise mõttekoja Euroopa Stabiilsusinitsiatiiv (ESI) vanemteadurina. Aastatel 2012–2017 oli ta AI Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni direktor, olles enne seda koordineerinud AI programme endistes Nõukogude Liidu vabariikides. AI-ga liitus ta 2007. aastal, keskendudes toona diskrimineerimise uurimisele Euroopa riikides. Aastatel 2001–2006 oli ta esimese Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku erinõunik. Dalhuisen on Inglismaa ja Walesi Advokatuuri liige. Ta on õppinud filosoofiat Ediburghi ülikoolis ja Berliini Humboldti ülikoolis.

Jean-Yves Camus
Politoloog, populistlike ja paremäärmuslike liikumiste ekspert

Jean-Yves Camus on mainekas Prantsuse politoloog, rahvusvaheliste ja strateegiliste uuringute instituudi (IRIS) teadur, kes uurib radikaalseid ja populistlikke liikumisi. Ta on Pariisis Jean Jaurèsi Sihtasutuse juures tegutseva Radikaalsete poliitiliste liikumiste vaatluskeskuse juht: tegu on ainulaadse uurimisplatvormiga, mille eesmärgiks on kaardistada Euroopas ekstreemsete liikumiste dünaamika valijaskonna, ideoloogiate ja aktivistide kaudu. Camus on osalenud äärmusliikumisi käsitlevate uurimisgruppide töös, tema sulest või kaasautorina on ilmunud arvukalt publikatsioone. Ta on sagedane esineja nii Prantsuse kirjutavas pressis kui ka televisioonis. Varem on Camus uurinud ka vasakäärmuslikke liikumisi ja islamofoobiat. Ta omandas magistrikraadi Sorbonne’i ülikoolis, lisaks on ta end kaasaegse ajaloo alal täiendanud Prantsuse Kõrgemas Sotsiaalteaduste Instituudis.

Prof Ph.D Alison Brysk
Rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste ekspert

Alison Brysk on California Ülikooli Rahvusvaheliste uuringute keskuses üleilmse halduskorralduse (Global Governance) professor. Ta on viljakas teadlane, õppejõud ja inimõiguste ekspert, tema sulest on ilmunud pea 10 inimõiguste alast raamatut. Tänavu ilmus “The Future of Human Rights”, lisaks on ta paljude raamatute kaasautor või koostaja. Ta on õpetanud ja teinud teadustööd Argentinas, Austraalias, Ekvadoris, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Rootsis, Hollandis, Lõuna-Aafrikas ja Jaapanis ning olnud Fulbrighti stipendiaat Indias ja Kanadas, samuti teadur Woodrow Wilsoni keskuses Washingtonis. Brysk on ülikoolis lugenud kursusi inimõigustest, rahvusvahelistest suhetest, kodanikuühiskonnast ja Ladina-Ameerika poliitikast.

Nina Reiners
Politoloog, rahvusvahelise õiguse ekspert

Nina Reiners on Potsdami Ülikooli järeldoktorant ja Fritz Thysseni Fondi stipendiaat, kes praegu töötab külalisteadurina Genfi Rahvusvaheliste Suhete ja Inimarengu Instituudis. Tema uurimisteemaks on rahvusvaheline õigus, oma teadustöös keskendub ta ÜRO inimõiguste raamistiku kujunemisloole ja rakendamisele. Doktoriõpingute raames on Reiners külalisteadurina töötanud San Diego ülikoolis ja osalenud mitmes ÜRO Genfi esinduse õigusalases uurimisprojektis, ta osaleb Berliini ja Potsdami teadlaste uurimisgrupis "The International Rule of Law: Rise or Decline?". Peale selle on ta õppinud ka politoloogiat, inglise kirjandust ja avalikku õigust Giessenis ja Madridis.

Liisa Pakosta
Eesti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Liisa Pakosta on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuna töötanud alates 2015. aastast. 2009–2015 oli ta Riigikogu liige (IRL) ning kuulus sotsiaalkomisjoni, hariduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni koosseisu. Ta on olnud Riigikogu Inimõiguste toetusrühma liige, inimõiguste kaitse eest seisva Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komitee liige. Varem on ta kuulunud Tallinna linnavolikokku ja olnud linnavalitsuses vastutav haridus- ja rahvusküsimuste eest. Pakosta on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.

Hannes Vallikivi
Advokaat ja õigusteadlane

Hannes Vallikivi on Eesti Advokatuuri esimees. Ta on olnud advokatuuri liige aastast 1996 ja valitud 2010. aastal advokatuuri juhatusse. Ta on Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjoni liige. Aastast 2009 kuulub Vallikivi Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (International Bar Association) pangandusõiguse komiteesse. Ta töötab advokaadibüroos Derling. Õigusteadlasena on Vallikivi avaldanud töid rahvusvahelise avaliku õiguse, inimõiguste, äriõiguse ja õiguse ajaloo alal. Tal on õigusteaduse magistrikraad (cum laude) Tartu Ülikoolist.

III paneel: Algoritmid ja inimõigused

Giovanni Buttarelli
Euroopa Andmekaitseinspektor

Giovanni Buttarelli asus täitma Euroopa Andmekaitseinspektori (EDPS) ülesandeid 2014. aasta lõpus, tema ametiaeg Euroopa sõltumatu andmekaitseinstitutsiooni juhina kestab viis aastat. EDPS-i ülesanne on tagada isikuandmete kaitse eeskirjade järgimine EL-i institutsioonides ja asutustes, oma töös jälgib andmekaitseinspektor ka uusi tehnoloogiaid, mis võivad andmekaitset mõjutada. Eelnevalt töötas Butarelli samas organisatsioonis peainspektori asetäitjana. Varem on ta olnud Itaalia kassatsioonikohtu kohtunik. Ta on osalenud mitmetes andmekaitse valdkonda puudutavates rahvusvahelistes projektides ja ekspertkomisjonides.

Helen Eenmaa-Dimitrieva
Õigusteadlane, IT-õiguse teadur

Helen Eenmaa-Dimitrieva kaitses Yale Law School’is õigusteaduste doktorikraadi. Ta on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna IT-õiguse teadur ja üks selle valdkonna tarmukamaid edendaid Eestis, olles pannud aluse IT-õiguse õppe- ja teadusprogrammile ning infoühiskonna keskusele Tartu Ülikoolis. Samal ajal tegutseb ta aktiivselt ka väljaspool Eestit, muuhulgas külalislektorina European Joint Doctorate in Law and Development (EDOLAD) programmis. Ta on olnud Yale’i ülikooli filosoofia õppejõud. Järeldoktorantuuri teadustöö tegi ta Euroopa Ülikool-Instituudis Firenzes, Tilburgi Ülikoolis Hollandis ning FGV Rios Brasiilias. Oma teadustöös keskendub ta peamiselt tehnoloogiaõiguse, õigusfilosoofia ja õigusökonoomika küsimustele. Viimastes artiklites uurib ta näiteks, millistel tingimustel on tarkade lepingute abil võimalik luua uusi turge, kuidas usaldus omandab võtmerolli lepinguliste rezhiimide eristamisel, mil viisil saab õigus olla ühteaegu õigluse kehastus ja tööriist heaolu saavutamiseks ning mida tähendab meie kohustuste jaoks see, et elame võistlevate normatiivsete süsteemide keskel. Eenmaa-Dimitrieva on töötanud ka juristina Euroopa Parlamendi ja ÜRO julgeolekunõukogu juures ning avaldanud töid rahvusvahelise õiguse teemadel.

Vesselin Popov
Cambridge ülikooli Psühhomeetriakeskuse äriarenduse juht

Vesselin Popov töötab Cambridge’i ülikooli psühhomeetriakeskuses, mis tegeleb inimeste veebikäitumise uurimisega ja teadusuuringute tulemuste rakendamisega majanduses, hariduses, tervishoius ja ühiskondlikes protsessides. Tema vastutusalas on ka enam kui 6 miljoni kasutaja andmetel põhinev tarkvara Apply Magic Sauce, mis võimaldab inimeste veebikäitumise põhjal tuvastada detailse psühholoogilis-demograafilise profiili. Popovi juhtimisel on keskus uurinud põhjalikult tehisintellekti toimimist virtuaalkeskkonnas. Tema töö üheks eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkuste oma õigustest isikuandmete kaitse, vastava hariduse ja psühholoogiliste testide valdkonnas.

Prof Ph.D Ben Wagner
Tehnoloogia ja inimõiguste ekspert, Privacy & Sustainable Computing Lab juht

Ben Wagner on Viini Majandus- ja ettevõtlusülikooli professor, ühtlasi juhib ta samas tegutsevat tehnoloogia eetilise ja tõhusa kasutamise edendamisele suunatud interdistsiplinaarset keskust Privacy & Sustainable Computing Lab. Tema põhivaldkonnaks on kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise õiguslikud, eetilised ja riigivalitsemise aspektid, lisaks ka inimõigused ja infosüsteemid. Wagner on interneti ja inimõiguste keskuse (CIHR) liige, ta lööb kaasa andmekaitse ja rakendatavuse koolitusvõrgustikus ning on ENISA nõukoja liige. Tema varasemate töökohtade loetelus on Saksamaa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuuuringute keskus, Human Rights Watch ja Euroopa välissuhete nõukoda (ECFR). Akadeemiline karjäär on ta viinud Berliini Tehnikaülikooli, Pennsylvania ülikooli ja Viadrina Euroopa ülikooli Frankfurdis. Doktoriväitekirja politoloogia- ja sotsiaalteaduste valdkonnas kaitses Wagner Euroopa Ülikool-Instituudis Firenzes.

Luukas Ilves
Lisbon Councili vanemteadur ja asejuht

Luukas Ilves on käesoleva aasta algusest ametis Brüsseli mõttekojas Lisbon Council, kus ta keskendub eelkõige kübervaldkonna teemadele nagu e-riik ja digimajandus, käsitledes neid sageli just demokraatia ja julgeoleku aspektist. Eelnenud pea kümne aasta vältel töötas ta Eesti riigi- ja euroametnikuna Kaitseministeeriumis, Riigi Infosüsteemide Ametis ja Euroopa Komisjoni juures, viimased neli aastat oli ta diginõunik Eesti esinduses Euroopa Liidu juures. Ta on Euroopa Nõukogu tehisintellekti ja inimõiguste kokkupuutepunkte käsitleva ekspertkomisjoni liige. Ta on lõpetanud Stanfordi ülikooli ning kuulub Eesti kaitsejõudude reservohvitseride ridadesse.

IV paneel: Usun Venemaa tulevikku…

Sergei Badamshin
Advokaat, inimõiguste kaitsja

Sergei Badamshin on oma advokaaditöös olnud Venemaa üks tuntumaid inimõiguste eest seisjaid. Ta on osalenud kaitsjana mitmetes suurt kõlapinda leidnud vastuolulistes kohtuprotsessides, sealhulgas Moskva Bolotnaja väljaku meeleavalduse juhtum, Svetlana Davõdovale süüks pandud riigireetmine, Hodorkovski fondi Avatud Venemaa kohtuasi ja kohtuprotsess Novosibirskis etendunud ooperi Tannhäuser lavastaja üle. Badamshinil on olnud kokkupuuteid ka Eston Kohveri juhtumiga, kuna Venemaa õigussüsteemi hea tundjana palusid Eesti väljaanded temalt sageli asjakohaseid kommentaare ja selgitusi.

Aleksei Gaskarov
Ühiskonnategelane ja aktivist

Aleksei Gaskarov on Venemaa kodanikuühiskonna eestkõneleja, keskkonnaaktivist ja opositsiooniliikumise juhtfiguure, kelle varasemat tegevust on saatnud võimukandjate repressioonid. Praeguseks ei ole ta enam nii aktiivne opositsionäär kui varem, kuid siiski pole ta areenilt kadunud – ta lööb kaasa sõltumatus ametiühingute nõustamiskeskuses, kelle algatusel viidi hiljuti läbi pensioniea tõstmise vastane kampaania. Mullu juhtis ta Aleksei Navalnõi piirkondlikku valimisstaapi. Gaskarov on olnud kohtu all seoses protestiaktsiooniga Moskva-lähedase Himki metsa kaitsel (2010) ning osalemisega valitsusvastasel meeleavaldusel Moskva Bolotnaja väljakul (2012). Viimase eest pidi Gaskarov kandma kolme ja poole aasta pikkust vanglakaristust, ta vabanes novembris 2016.

Olga Shorina
ajakirjanik, Boris Nemtsov Foundation for Freedom kaasasutaja

Olga Shorina töötab ajakirjanikuna Deutche Welle rahvusvahelises toimetuses ning on Bonnis tegutseva Boris Nemtsovi Foundation for Freedom kaasasutajana aktiivne demokraatia põhimõtete eest võitleja. Ta on olnud Venemaal liberalismi, demokraatia ja inimõiguste edendamiseks loodud parteide ühenduse RPR PARNAS juhatuse liige ja liikumise Solidaarsus pressiesindaja. Poliitilise tegevuse kõrval on ta jätkanud ajakirjanikutööd erinevates meediakanalites, sh raadiojaamas Echo Moskvõ, telekanalis Ren-TV, samuti City-FM raadios ja veebiväljaandes New Times.

Harri Tiido
Eesti suursaadik Soomes

Staažikas diplomaat ja kogenud raadioajakirjanik Harri Tiido oli enne suursaadikuna Soome siirdumist Eesti suursaadik Poolas. Varem on ta olnud välisministeeriumi julgeolekupoliitika asekantsler ja aastatel 2008–2011 suursaadik Afganistanis, resideerumisega Tallinnas. Ta on olnud ka Eesti suursaadik NATO juures ja Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures. Tiido on aastaid tegutsenud raadioajakirjanikuna ja oli enne välisteenistusse asumist Kuku raadio peatoimetaja.

Raivo Vare
Majandusekspert ja ühiskonnategelane

Raivo Vare on ettevõtja ja aktiivne ühiskonnategelane, kelle terav pilk ja laialdased kogemused on teinud temast ühe Eesti arvestatavaima arvamusliidri. Ta on olnud Eesti Arengufondi nõukogu esimees, Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees, Presidendi mõttekoja, Tartu Ülikooli kuratooriumi ja mitme ettevõtte nõukogu liige. Vare on töötanud Eesti Raudtee arendusjuhina ning tegutsenud konsultandi ja lektorina. 1990ndatel oli ta üleminekuvalitsuse riigiminister ja hiljem ka teede- ja sideminister. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magna cum laude ja Estonian Business Schooli magistriõppe cum laude.